Must mooruspuu
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2023) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2023) |
| Must mooruspuu | |
|---|---|
 Must mooruspuu | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Roosilaadsed Rosales |
| Sugukond |
Mooruselised Moraceae |
| Perekond |
Mooruspuu Morus |
| Liik |
Must mooruspuu L. |
Must mooruspuu (Morus nigra) on taimeliik mooruspuu perekonnas.
Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]
Musta mooruspuud kasutatakse alates laialehiste metsade vööndist linnahaljastuses ja sorditaimi koduaedades. Eesti kliimas kasvatamiseks on liik liiga külmaõrn.
Musta mooruspuud on tema suurte ja väga maitsvate viljadega kutsutakse teinekord "unustatud viljapuuks". Tema marjad ja noored lehed sisaldavad hulganisti inimorganismile kasulikke aineid. [1] [2] Marju ei tohi süüa toorelt nagu ka enamikku teisi vilju, mis valmimata olekus võivad sisaldada tervisehädasid põhjustavaid ühendeid. Entusiastid kasutavad peale termilist töötlust ka noori lehti (hautiste) valmistamiseks. Lehti soovitatakse ka toidulisandite valmistamisel toorainena eriti tänu neis sisalduvatele bioaktiivsetele ainetele.[3]
Ajalooliselt on mooruspuud tänu tema tervistavatele omadustele kasutatud Türgi, Aserbaidžaani, India ja Hiina rahvameditsiinis.[4]
Viljad[muuda | muuda lähteteksti]
Musta mooruspuu esimesed viljad valmivad kevadel paar nädalat enne mureleid ja jätkavad valmimist suve lõpuni. Esimene kevadine laine on kõige saagirikkam, kuid seda saab agrotehniliste võtetega korrata umbes 50–60-päevaste intervallidega. Valminud marjad pudenevad kergelt ja on pehmed. Viljade valmimine pikema aja jooksul ja pooltooreste marjade kerge toksilisus ei sobi suurtootmise jaoks. Pooltoorelt korjatud mooruspuu marjad ei järelvalmi. Marjade ebaühtlane valmimine ning valminud marjade kiire riknemine ja kerge purunemine on takistuseks nende turustamisel, mistõttu jääb musta mooruspuu kasvatamine peamiselt teadjamatele koduaedadesse.
Kasvatamine[muuda | muuda lähteteksti]
Musta mooruspuud on suhteliselt lihtne ja keskkonnasäästlik kasvatada: mullastiku suhtes on ta vähenõudlik, jääb puutumata levinud haigustest ja tal pole ka märkimisväärseid kahjureid. Põhjapoolsetel aladel on ta keskmisest vastuvõtlikum seenhaigustele.[5]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ F. Koyuncu, M. Çetinbaş, E. Ibrahim (juuli 2014). "Nutritional constituents of wild-grown black mulberry (Morus nigra L.)". Journal of Applied Botany and Food Quality – cit. via ResearchGate.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Sung Ho Lim, Chang-Ik Choi (20. veebruar 2019). "Pharmacological Properties of Morus nigra L. (Black Mulberry) as A Promising Nutraceutical Resource". MDPI. Special Issue of Nutraceutical, Nutrition Supplements and Human Health.
- ↑ M. Polumackanycz, M. Wesolowski, A. Viapiana (27. september 2021). "Morus alba L. and Morus nigra L. Leaves as a Promising Food Source of Phenolic Compounds with Antioxidant Activity". Plant Foods for Human Nutrition – cit. via Springer.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ B. Jan, R. Parveen, S. Zahiruddin, M.U. Khan, S. Mohapatra, S. Ahmad (31. märts 2021). "Nutritional constituents of mulberry and their potential applications in food and pharmaceuticals: A review". Saudi Journal of Biological Sciences – cit. via National Library of Medicine - National Center of Biotechnology Information.
{{ajakirjaviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Morus Nigra (F)". Royal Horticultural Society.