Moldova Vabariigi Kommunistide Partei

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Moldova Kommunistlik Partei)
Moldova Vabariigi Kommunistide Partei
Rumeenia keeles: Partidul Comuniștilor din Republica Moldova
Esimene sekretär Vladimir Voronin
Peasekretär Oleg Reidman
Asutamine 22. oktoober 1993
Peakorter Str. Iorga Nicolae 11, Chişinău
Ideoloogia kommunism
Kohti Parlamendis 10 (101-st)
Liikmete arv u 11 700 (2018)[1]
Meediakanal Kommunist
 See artikkel räägib iseseisva Moldova kommunistlikust parteist. Moldaavia NSV ametliku partei jaoks vaata Moldaavia Kommunistlik Partei

Moldova Vabariigi Kommunistide Partei (rumeenia keeles Partidul Comuniștilor din Republica Moldova, lühend PCRM) on Moldova Vabariigis tegutsev erakond. Partei loodi 1993. aastal pärast seda, kui Moldova Parlament lubas taasluua kommunistliku partei, ja tegutseb tänini. Erakonda on juhtinud algusest peale Vladimir Voronin. Pärast partei loomist oli PCRM väga populaarne, kontrollides vähemalt 40% parlamendi kohtadest perioodil 1998–2014 ning perioodil 2001–2009 moodustas partei parlamendis enamuse.

PCRM on Kommunistlike Parteide Liit – Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei liige ja aprillist 1995 annab erakond välja oma häälekandjat Kommunist.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Moldova Vabariigi Kommunistide Partei peab end 1940. aastal loodud Moldaavia Kommunistliku Partei otseseks järelkäijaks. Erakond valitses peaaegu terve Nõukogude aja ainukese lubatud parteina Moldaavia Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis. Perestroika aja lõpus sai Moldaavia NSV Ülemnõukogus võimule demokraatlik opositsioon ja 23. augustil 1991. aastal keelustas ümberkorraldatud Moldova Vabariigi Parlament MKP tegevuse Moldova pinnal, kuna erakond oli toetanud augustiputši.[2] Pärast MKP keelamist asusid mõned endised kommunistid eesotsas Vladimir Voroniniga otsima võimalust taastada kommunistlik partei.[3] Nad osutusid edukaks 1993. aastal, kui mitmed Moldova parlamendi liikmed esitasid arupärimise, soovides kommunistliku partei keelu ülevaatamist. 7. septembril 1993 lubas Lucinschi toetusel Moldova parlamendi presiidium taas kommunistliku partei. Endise parlamendi liikme väitel lubati kommunistliku partei asutamine, sest MKP keelamine oli korraldatud seaduslikult kahtlastel alustel.[4]

Partei esimene sekretär ja endine Moldova president Vladimir Voronin

Pärast loa saamist asutati 22. oktoobril 1993 Moldova Vabariigi Kommunistide Partei. Juriidiliselt oli tegemist uue parteiga, kuid erakond on rõhutanud oma järjepidevust ajaloolise MKP-ga. Ametlikult registreeriti PCRM justiitsministeeriumis 27. aprillil 1994.[5] Sama aasta lõpul toimus kommunistide uue partei esimene kongress.[6]

1996. aasta presidendivalimistel toetasid PCRM kõigepealt oma kandidaati Voroninit, kuid kui ta esimeses voorus välja langes, asusid ka kommunistid avalikult toetama Sneguri vastu kandideerivat Lucinschit, kes osutus valimiste üllatusvõitjaks. 1998. aastal osales Moldova Vabariigi Kommunistide Partei esimest korda pärast 1991. aastat parlamendivalimistel ning sai 40 kohta 101-kohalises parlamendis.[6] Ülejäänud parteid moodustasid aga omavahel koalitsiooni ja PCRM jäi opositsiooni.[7]

Kui Moldova parlament ei saanud 2000. aastal presidenti valitud, käskis Moldova Konstitutsioonikohus Lucinschil parlament laiali saata ja korraldada uued valimised. 2001. aasta erakorralistel valimistel said kommunistid 50,7% häältest ja parlamendis 71 kohta ja seega absoluutse enamuse, mis andis võimaluse 2001. aastal valida uueks presidendiks partei esimene sekretär Vladimir Voronin, muuta Moldova põhiseadust ja moodustada üksi valitsus.[7]

2005. aasta valimistel sai PCRM parlamendis 56 kohta 101-st (vaja oli selleks 61 häält), millest ei piisanud üksi presidendi valimiseks. Hoolimata opositsiooni lootustest 2000. aasta olukorda korrata ja erakorralised valimised esile kutsuda, suutsid kommunistid veenda piisavalt Valimisbloki Demokraatlik Moldova liikmeid Voronini poolt hääletama, et ta valiti 2005. aastal teiseks valitsusajaks presidendiks tagasi. Pärast 2005. aasta valimisi läksid suhted Moldova Vabariigi Kommunistide Partei ja opositsiooni vahel teravaks: PCRM eemaldas kolme opositsionääri puutumatuse, et neid saaks positsiooni kuritarvitamises süüdistada ning opositsioon tegi katseid Voroninit tagandada.[7]

Pinged esinesid ka valimistel. Ühelt poolt oli kommunistide populaarsus langemas, kuid samal ajal täheldati 2007. aasta kohalikel valimistel valitsuse selget ja avalikku toetust enda kandidaatidele ja ebavõrdset kohtlemist PCRM ja opositsiooniliikmete vahel. 5. aprillil 2009 toimunud valimistel sai Moldova Vabariigi Kommunistide Partei 60 kohta parlamendis. Nende võit põhjustas aga meeleavaldused, kus protesteerijad väitsid valimistulemused võltsitud olevat ja opositsioon keeldus kommunistidega koostööst, mistõttu seekord ei saanud PCRM presidendivalimisteks kokku vajalikku 61 häält. Protestijaid suruti vägivaldselt maha, mis vähendas kommunistide toetust ja kui 29. juulil 2009 parlamenti uuesti valiti, siis kommunistliku partei kohtade arv vähenes 48 peale. 53 kohta saanud opositsiooniparteid tõrjusid kommunistid kõrvale ja moodustasid koos koalitsiooni. Ebapopulaarsete otsuste tõttu otsustasid mitmed tuntud kommunistid ka erakonnast välja astuda.[7]

PCRM boikoteeris 2009. aasta juulivalimiste järel presidendivalimisi, et ära hoida Marian Lupu presidendiks valimine. Aastani 2010 oli Moldova ametliku presidendita, siis prooviti hoolimata PCRM vastutööst muuta presidendi valimisseadust, et saaks valida uut presidenti. Selleks korraldati referendum, mida Moldova Vabariigi Kommunistide Partei kutsus valijaid boikoteerima. Boikoteerimine oli edukas, sest valimas käis alla lävendi (1/3 valijate arvust), mistõttu saadeti parlament taas laiali. 2010. aasta parlamendivalimistel sai Moldova Vabariigi Kommunistide Partei 42 kohta parlamendis, mis ei muutnud parlamendis tekkinud ummikseisu, sest kumbki pool ei saanud vajalikku 61 häält kokku. President valiti Moldovale alles 2012. aastal, kui PCRM-ist mitmed ülehüppajad olid valmis toetama neutraalset kandidaati.[7]

PCRM-i liikmete koostatud Moldova lipu kavand

2014. aasta parlamendivalimistel sai PCRM parlamendis 17,5% häältest ja 21 kohta, suur kohtade kaotus oli põhjustatud venemeelse Moldova Vabariigi Sotsialistide Partei tõusust, mis võitis 25 parlamendis kohta. 2019. aasta valimistel sai erakond kõigest 3,75% häältest, jäädes esmakordselt pärast erakonna moodustamist 6% valimislävendi alla ja seega parlamendist välja.[8][9] 2021. aasta valimistel moodustas Moldova Vabariigi Kommunistide Partei valimisliidu Sotsialistide Parteiga, et taas parlamenti pääseda. Valimistel sai nende parteide valimisliit Sotsialistide ja Kommunistide Blokk 27% toetuse ja 32 kohta, millest PCRM liikmetele parlamendis kuulus 10 kohta.[10][11]

PCRM saadikute arv Moldova parlamendis aastati[7][11]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Partidul Comuniştilor din Republica Moldova (PCRM)". Adept. Vaadatud 01.05.2023.
  2. Haynes, Rebecca (19.03.2020). "Chapter 8: The Second World War and Soviet rule". Moldova: A History (inglise). v: Bloomsbury Publishing. ISBN 1788318145.
  3. "Party of Communists of the Republic of Moldova (PCRM)". Adept. 2018. Vaadatud 01.05.2023.
  4. "On August 23 it is 17 years since Communist Party of Moldova was ousted". IPN Press Agency. 23.08.2008.
  5. "Kommunistlik okupatsioon ja diktatuur Moldovas (1918-1941; 1944-1991): Poliitika". Eesti Mälu Instituut. Vaadatud 01.05.2023.
  6. 6,0 6,1 Kümmel, Toomas (01.02.2017). "Moldova, milleks?". KesKus.
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 7,5 Lansford, Tom (toim). "Moldova". Political Handbook of the World 2020-2021 (inglise). Gulf Coast: University of Southern Mississippi. Lk 1089–1091. ISBN 9781544384719.
  8. Laiapea, Andres (20.02.2019). "Moldova katsetab uut valimissüsteemi". Kesknädal.
  9. Makhanov, Kanat (2019). "Moldova after Parliamentary Election". Eurasian Research Institute. Akhmet Yassawi Ülikool.
  10. Aava, Stina (15.07.2021). "Reformimeelsete võit Moldovas teeb Venemaale peavalu". Postimees.
  11. 11,0 11,1 "Pro-European party wins Moldovan elections, communists re-enter parliament". People's Dispatch. 13.07.2021.