Mohni

Mohni
Koordinaadid	59° 40′ 41″ N, 25° 48′ 9″ E
Pindala	62,5 ha
Pikkus	2,3 km
Laius	250 m
Rannajoone pikkus	6 km
Elanikke	2 (2011); 3,2 in/km²

Mohni (rootsi keeles Ekholm) on saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahe kirdeküljes.

Saare nimi pärineb ilmselt keskaegsetelt saare omanikelt Ojamaa munkadelt, kes hiljem legendi kohaselt mereröövliteks hakkasid.

Saare pindala on 62,5 ha. Saare pikkus on 2,3 km ja laius 250 meetrit. Mohni on loode-kagu suunas piklik. Rannajoone pikkus on umbes 6 km.

Saar asub Lahemaa rahvuspargi ja Viinistu küla territooriumil.

Saare suurimaks rändrahnuks on Jaanitule kivi.

Mohni saarel on Mohni tuletorn.

Ajalugu

Mohni saart tuntakse ajaloost kui Monasaart ja Ekholmi. Esimene nimekuju tuleneb saksakeelsest Mungasaarest, sest kuni 16. sajandini kuulus saar Ojamaal asunud mungakloostrile. Teine, rootsi keelest tõlgituna Tammesaar, kannab endas mälestust saarel kunagi kasvanud pärna-tammemetsast. Mets põletati legendi kohaselt maha, et võtta peavari saarel peatuvatelt piraatidelt. Kunagisest metsast on alles vaid Mohni pärn.

Esimene puidust tuletorn seati püsti 1806. aastal. 1852 valmis tellistest tuletorn, mida ehitati ümber 1871. Samas vahemikus (1852–1871) valmisid ka mitmed abihooned nagu elamu, teenijatemaja, saun ja kelder. Abihoonete juurdeehitamist jätkati ja viimased valmisid pärast teist maailmasõda. Tänapäeval on hooned arvatud kultuurimälestisteks. Mälestiste sekka kuulub ka Mohni tuletornivahtide kalmistu.

Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) kuulus saar Viru maakonda ja oli väidetavalt oluline salapiirituse vedajate peatuspaik.

1941. aastal sõitis saare lähedal meremiinile aurik "Rasma".

Nõukogude ajal rajati saarele vanadesse majakavahi hoonetesse piirivalve kordon,^[viide?] saarele ehitati ka oma elektrijaam.

2000. aastal ostis Jaan Manitski avalikul oksjonil 4,4 hektari suuruse kinnistu Mohnil.