Modafiniil

Modafiniil (tootenimedega Provigil®, Modiodal® jt) on ravim, mis soodustab ärkvelolemist. Retseptiravimina leiab modafiniil kasutust narkolepsia, kroonilise väsimuse, tähelepanu- ja aktiivsushäire ja depressiooni lisandravimina. Drug Enforcement Administration (DEA) klassifitseeris selle tugeva ravimi 1999. aastal IV nimekirja kuuluvaks ravimiks.

Toimemehhanism

Ravimi täpne toimemehhanism pole selge, kuid teada on, et see mõjutab ajus mitut liiki neuromediaatoreid, näiteks dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini kui ka teisi kesknärvisüsteemi hormoone (nt histamiini).

Harvardi ja Oxfordi ülikooli uuringute põhjal aitab aine inimestel püsida ärkvel ja olla aktiivne. See parandab inimeste kognitiivseid võimeid. Ühe teooria kohaselt suurendab aine ajus verevoolu piirkondadesse, mis on seotud tähelepanu ja õppimisega. Teine teooria väidab, et modafiniil suurendab aju aktiivsust piirkondades, mis tegelevad mälu, arutlemise ja probleemide lahendamisega. Uuringud tehti 1990.–2014. aastatel 24-aastaste üliõpilastega. Tulemuste analüüsist järeldus, et aine suurendab keskendumist ja probleemide lahendamise võimet, tekitamata sealjuures (vähemalt lühiajalisel tarvitamisel) tervetele inimestele märkimisväärseid negatiivseid kõrvaltoimeid. Ainsate kõrvaltoimetena olid ühes uurimuses välja toodud iiveldus, peavalu ja ärevus, kuid neid sümptomeid kogesid ka platseebot saanud katseisikud.

Lisaks on täheldatud, et modafiniil suurendab histamiini taset ja lokomotoorset aktiivsust kesknärvisüsteemis. Hiirte peal tehtud kontrolluuringud näitasid, et ravim jõuab ka oreksinergilisse süsteemi. See süsteem vastutab une- ja ärritusrežiimi reguleerimise ning valvsuse säilitamise eest. Süsteem tugineb oreksiinineuronitel, mille vähesus soodustab unetust ja modafiniil aktiveerib selle piirkonna. Seetõttu vähendabki modafiniil oluliselt väsimust ja unisust ning aitab võidelda ka depressiooni vastu. Uuringute põhjal on see abiks olnud polüskleroosi põdevatel inimestel, mille üks levinum sümptom on väsimus.

Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia ajakirjas avaldatud uurimuste ülevaate kohaselt võib modafiniil aidata lühiajalisel tarvitamisel parandada otsustus- ja keskendumisvõimet ning probleemide lahendamise võimet ja turgutada loomingulist mõtlemist. Teadustöös võrreldi maletajaid, kes tarvitasid modafiniili, mängijatega, kes ei tarvitanud modafiniili. Mängiti arvutiprogrammi Fritz 12 vastu, mille tugevus oli kohandatud mängijate tasemele. Kummalgi osapoolel oli üheks partiiks aega 15 minutit. Kui modafiniili mitte tarbinud mängija kogus 779 mängust 397,5 punkti, siis samad mängijad modafinili mõjuga saavutasid 763 mängust 421 punkti. Seetõttu on alates 2014. aastast aine WADA keelatud ainete nimekirjas ja on spordivõistlustel igasugustes kogustes keelatud.

Kasutusalad

Mitme riigi sõjaväed kasutavad modafiniili, et ergutada oma sõdureid pikkadel retkedel, kui on vaja aktiivne olla rohkem kui 40 tundi järjest. Selleks puhuks on modafiniil lubatud näiteks Briti ja Ameerika Ühendriikide sõjaväes kindlat tüüpi õhumissioonidel.

Kättesaadavus

Modafiniili sisaldavaid ravimeid turustatakse Euroopas alates 1992. aastast. Praegu on need müügil Austrias, Belgias, Küprosel, Tšehhis, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Islandil, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Poolas, Portugalis, Slovakkias, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Lisaks veel Austraalias ja Kanadas. Ravimeid müüakse järgmiste kaubanduslike nimede all: Modasomil, Modiodal, Provigil ja Vigil. Neid kirjutatakse välja inimestele, kes teevad öövahetusi või kellel on narkolepsia.

Eestis on modafiniil registreerimata ravim ja eeldab raviarsti eritaotlust. Kuigi rahvusvaheline ÜRO konventsioone jälgiv narkootiliste ja psühhotroopsete ainete järelevalve organisatsioon (INCB) ei pea modafiniili kumbagi kategooriasse kuuluvaks, on modafiniil Eestis lisatud psühhotroopsete ainete IV nimekirja. Otsust ei ole põhjendatud.

Ajalugu

Modafiniil avastati 1976. aastal farmaatsiaettevõttes Cephalon. Esimese versiooni töötas välja prantsuse neuroteadlane Michel Jouvet. Inimeste peal kasutati seda esimest korda 1986. aastal narkolepsia katsel. Alates sellest ajast on kasutus laienenud muude unega seotud häirete, näiteks hüpersomnia ja obstruktiivse uneapnoega seotud kroonilise päevase unisuse korral.

Kõrvaltoimed

Modafiniili kõrvaltoimed on üldjuhul leebeloomulised. Erinevalt muudest stimulantidest (nt metüülfenidaat, nikotiin jmt) ei tekita see aine märkimisväärset sõltuvust. Levinud kõrvaltoimed on peavalu, isutus ja unetus ning ettevaatlik tuleb olla kõrgenenud vererõhu korral. Harvadel juhtudel võib modafiniil esile kutsuda Stevensi-Johnsoni sündroomi, mis on tõsine ja ohtlik dermatoloogiline reaktsioon. Dermatoloogilised nähud võivad sagedamini esineda lastel.

Euroopa Ravimiameti uuring

2007. aastal avaldas Euroopa Ravimiameti humaanravimite ohutuse töörühm kahtlust modafiniili kasu- ja riskiteguri suhte osas muudeks juhtudeks kui narkolepsia raviks. Peamiseks murekohaks peeti haruldaste, kuid raskekujuliste nahareaktsioonide esinemist.