Mine sisu juurde

Mobiilipank

Allikas: Vikipeedia

Mobiilipank (inglise keeles mobile bank) on mobiilirakendus, mis võimaldab panga kliendil kasutada pangateenuseid nutitelefoni abil.[1] Et kasutada mobiilipanga rakendust, on vaja internetiühendust, kuid ühtegi uut lepingut internetipanga kliendil sõlmima ei pea.[2] Ligipääs mobiilipanga teenusele on üldjuhul tagatud 24 tundi ööpäevas. Kuigi mõne panga puhul võib-olla erandeid on mobiilipanga kasutamine üldjuhul tasuta.

Enamikku internetipanka sisselogimise võimalustest saab kasutada ka mobiilipanka puhul, kuid pangad võivad mobiilipanka sisselogimiseks pakkuda ka muid võimalusi, näiteks püsiparool, paroolikaart, Smart-ID, PIN-kalkulaator, Mobiil-ID, ise loodud PIN-kood. Mobiilipank on mõeldud nii era- kui ka äriklientidele[2][3][4] ning mobiilipanga rakenduse saab alla laadida iPhone’ile App Store’ist või Androidile Google Playst[3][4][5][6], mida saab kasutada ka iPadis.

Võrreldes internetipangaga on mobiilipank vormilt lihtsam ning kasutajatel on suuremad ootused selle kiirusele ja kasutusmugavusele. On oluline, et klient ei peaks palju vaeva nägema uue süsteemi õppimisega ning et tal oleks ligipääs igal ajal ja igas kohas. Sarnaselt internetipangale peab mobiilipank olema turvaline. Panga jaoks on eeliseks teenuste osutamisega seotud väiksed transaktsioonikulud, sest sellega ei kaasne näiteks telleri töötasu.[7] Mobiilipank võimaldab teha küll erinevaid sularahata tehinguid, kuid sularahaga tehingute sooritamiseks tuleb siiski külastada pangakontorit või kasutada sularahaautomaati.

Eesti krediidiasutustest pakuvad mobiilipanga teenust AS DNB Pank, AS Eesti Krediidipank, AS LHV Pank, AS SEB Pank, Swedbank AS ja Tallinna Äripanga AS, välisriikide krediidiasutustest Danske Bank A/S Eesti filiaal ning Nordea Bank AB Eesti filiaal. [8][9][10]

Esimesi mobiilipanga teenuseid sai mõnes Euroopa pangas kasutada juba 1999. aastal, kuid peamiste USA pankade välja arendatud mobiilipanga rakendused, mida kliendid vajasid valmisid alles 2007. aastaks, kui turule jõudsid esimesed nutitelefonid. Mobiilipanga kasutamine ei olnud 21. sajandi algusaastatel populaarne, sest väike ekraan oli selleks ebamugav ning väheste kasutajate tõttu loobusid pangad selle teenuse pakkumisest. Nutitelefon aga võimaldas kliendil kasutada mobiilipanka oluliselt mugavamalt ning seepärast on kasutajate arv järjest kasvanud.[11] Eestis tõi 2011. aastal mobiilipanga rakenduse esimesena turule Swedbank [12], kellel on mobiilipanga kasutajaid igal kuul 150 000.[13]

Mobiilipanga võimalused

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna mobiilipanga rakendusi uuendatakse pidevalt, tekib ka kasutamisvõimalusi juurde. Tavapärased mobiilipanga võimalused võivad olla näiteks:

Kontojääki saab mobiiltelefonist vaadata panka sisse logimata[3][5] ja avalehel olles mobiiltelefoni raputades.[3] Kui kasutaja ei soovi vaadata kontojääki ja teha makseid ilma sisse logimata, siis saab ta selle mobiilipangas ümber seadistada.[3] Mobiiliteavituste aktiveerimisel nutitelefonis on võimalik saada teavitusi selle kohta, kui makse tuleb sisse, kontojääk langeb alla limiidi, väljaminev makse ületab limiiti[5][6] tehing ebaõnnestub või kaart aegub.[5]

Mobiilipanga turvalisuse tagamine on raske ülesanne nii mobiilipanga rakenduse arendajate kui ka pankade IT osakonna jaoks, et vältida klientide sattumist küberrünnaku ohvriks. Peale küberrünnaku kaasnevad mobiilipangandusega ka muud riskid: pahavara, vigased rakendused, autentimisprobleemid, kaotatud ja varastatud seadmed jne[14]. Mobiilipanga turvalisus tagatakse krüpteeritud andmevahetusega mobiilirakenduse ja panga vahel ning krüpteeritud info hoidmisega nutiseadmes[6], samuti isiklike andmete kaitsega, nende mittesalvestamise ja -hoidmisega nutiseadmes ning mitmetasandilise tuvastusega.[6] Ka inimene ise saab hoolitseda selle eest, et mobiilipanga kasutamine oleks turvaline, näiteks kasutada telefonil ekraanilukku, mitte jätta telefoni järelevalveta, paigaldada rakendused ametlikust poest, uuendada nutiseadme tarkvara.[15]

  1. David Porteous "Just how transformational is m-banking?" FinMark Trust 2007, lk 1-32.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2017. Vaadatud 7. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 https://www.swedbank.ee/private/home/more/channels/mobile?language=EST
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 http://www.seb.ee/igapaevapangandus/teeninduskanalid/mobiilipank
  5. 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 28. juuli 2017. Vaadatud 7. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 http://www.nordea.ee/teenused+erakliendile/igap%C3%A4evapangandus/e-pangandus/mobiilirakendus/53017.html
  7. https://www.javelinstrategy.com/press-release/javelin-identifies-15-b-mobile-banking-cost-savings-leveraging-omnichannel-approach
  8. https://www.fi.ee/index.php?id=287
  9. https://www.fi.ee/index.php?id=537
  10. http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/andmekaitse-inspektsiooni-avastus-seb-kusib-ainsana-mobiilipanga-kasutajalt-ligipaasu-telefoniraamatule?id=77286196
  11. https://www.sapling.com/6805576/history-mobile-banking
  12. https://kukkur.swedbank.ee/elustiil/aktiivseimad-mobiilipanga-kasutajad-eestis-aleksandr-sergei-ja-olga
  13. https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/mobiilipanga-kasutajate-arv-aastaga-kahekordistunud
  14. https://securityintelligence.com/is-mobile-banking-safe/
  15. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuni 2017. Vaadatud 7. mail 2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)