Mine sisu juurde

Mihkel Kama

Allikas: Vikipeedia

Mihkel Kama (sündinud 4. mail 1984[1]) on eesti astrofüüsik.

Tema peamine uurimisvaldkond on planeetide tekkimine ja nende keemilise koostise algupära. Tema laiem huvi on elu levik universumis.[2] Kama teisi uurimisvaldkondi: infrapunaastronoomia, tähtede tekkimine, eksoplaneedid, astrokeemia ja kosmiline tolm.[3]

Ta on lõpetanud 2006.aastal Tartu Ülikooli bakalaureusekraadiga (BSc) füüsikas. Samal aastal oli ta aastasel praktikal USA-s Baltimore'is asuvas Space Telescope Science Institute'is.[3]

2008. aastal sai Kama Amsterdami Ülikoolist magistrikraadi astronoomias ja astrofüüsikas ning 2013. aastal kaitses ta samas doktoritöö "Young intermediate-mass stars: from a HIFI spectral survey to the physics of the disk inner rim" ("Noored keskmise massiga tähed: HIFI spektraalülevaatest ketta siseserva füüsikani"; juhendaja Carsten Dominik).[3]

Pärast kraadikaitsmist oli Kama aastatel 2013–2016 järeldoktor Leideni observatooriumis ja 2016–2019 Cambridge'i Ülikooli astronoomiainstituudi Marie Skłodowska-Curie fellow.[3]

2019. aastal naasis ta Eestisse, kus töötas Tartu observatooriumis tähefüüsika vanemteadurina (2019–2021) ja tähefüüsika kaasprofessorina (2021–2022 osalise tööajaga).[3] Ülikooli kodulehe andmeil jätkab Kama osalemast tähefüüsika osakonna uurimistöös külalisprofessorina (0,2 kohaga).[4]

Alates 2020. aastast on Kama põhitöökoht University College Londoni (UCL) füüsika ja astronoomia osakonnas, kus ta on lektor (UCL-is on lektor 8. klassi akadeemilise töötaja ametikoht ja vastab mujal kasutatava abiprofessori ametikohale).[5][3][6][7]

Teaduskorralduslik tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]