Eksoplaneet

Allikas: Vikipeedia
Kunstniku kujutlus Galaktikast annab aimu, kui tavaline on planeetide tiirlemine ümber tähe.[1]

Eksoplaneet on planeet, mis ei tiirle ümber Päikese, vaid mõne teise tähe, tähe jäänuki või pruuni kääbuse. Praeguseks on avastatud üle mitme triljoni eksoplaneedi (2017. aasta 1. detsembri seisuga oli 3710 planeeti 2780 planetaarsüsteemis).[2] Kosmoses leidub ka planeete, mis ei tiirle ühegi tähe ümber. Kui selline planeet on aga gaasist hiidplaneet, loetakse see tihti väikese massiga pruuniks kääbuseks (nagu seda on WISE 0855−0714).[3]

Kepleri kosmoseteleskoobiga on avastanud paar tuhat[4][5] võimalikku eksoplaneeti,[6][7] millest 11% võib olla väärpositiivne tulemus.[8] Keskmiselt on iga tähe kohta vähemalt üks planeet.[9] Umbes iga viienda päikesesarnase tähe ümber[märkus 1] tiirleb elu võimaldavas piirkonnas,[märkus 2] maasuurune[märkus 3] planeet. Arvatakse, et lähim selline täht asub Maast 12 valgusaasta kaugusel.[10][11] Oletades, et Galaktikas on 200 miljardit tähte,[märkus 4] tähendab see, et Galaktikas võib olla 11 miljonit elu võimaldavat maasuurust planeeti; kui nende hulka lugeda ka punased kääbused, tõuseks planeetide arv 40 miljonini.[12] Ematäheta planeete võib Galaktikas olla triljoneid.[13]

Jupiteri ja eksoplaneet TrES-3b suuruste võrdlus. TrES-3b teeb ematähe ümber tiiru vaid 31 päevaga. Kuna see on suur ja oma tähele lähedal, liigitatakse see kuumaks Jupiteriks. Samal põhjusel on see ka üks planeetidest, mida on ülemineku ajal väga lihtne märgata

Kõige lähem eksoplaneet võib olla Alpha Centauri Bb, ent selle planeedi olemasolu ei ole veel päris kindel. Peaaegu kõik tänapäevaks avastatud eksoplaneedid asuvad Galaktikas, kuid leidub ka mõningaid tõendeid võimalike galaktikaväliste planeetide olemasolust. 2014. aasta märtsi seisuga on kõige väiksema massiga eksoplaneet PSR B1257+12 A, mis on peaaegu kaks korda massiivsem kui kuu. NASA eksoplaneetide arhiivis toodud planeetidest on kõige massiivsem DENIS-P J082303.1-491201 b,[14][15] mis on umbes 29 korda massiivsem kui Jupiter. Mitme planeedi definitsiooni järgi on see aga planeedi jaoks liiga massiivne ja seetõttu võib tegu olla hoopis pruuni kääbusega. Eksoplaneetide hulgas leidub planeete, mis paiknevad ematähele nii lähedal, et teevad selle ümber tiiru vaid mõne tunniga, ja planeete, mis on nii kaugel, et ühe tiiru tegemine võtab tuhandeid aastaid. Mõni asub ematähest nii kaugel, et on raske väita, kas planeet on ematähega gravitatsiooniliselt seotud või mitte.

Eksoplaneetide avastamine on andnud hoogu juurde Maa-väliste tsivilisatsioonide otsingutele, seda eriti planeetide puhul, mis tiirlevad ematähe ümber elu võimaldavas piirkonnas, kus on võimalik vedela vee (ja seega ka elu) olemasolu planeedi pinnal. Planeedi elukõlbulikkuse määramisel on aga olulised ka hulk muid tegureid.[16]

Märkused[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Päikesesarnane täht tähendab selles arvutuses G-klassi tähte. Päikesesarnaste tähtede kohta andmed puuduvad, mistõttu on kasutatud K-klassi tähtede ekstrapoleeritud andmeid.
  2. Elu võimaldav piirkond tähendab selles arvutuses piirkonda, kus planeedini jõudev tähe kiirgusvoog jääb vahemikku 0,25–4 korda Maani jõudvast Päikese kiirgusvoost (Päikese puhul 0,5–2 aü).
  3. Maasuurune planeet tähendab selles arvutuses planeeti, mille raadius on võrdne 1–2 Maa raadiusega.
  4. Umbes neljandik neist on GK-klassi päikesesarnased tähed. Tähtede täpne arv ei ole teada, kuid oletades, et tähti on 200 miljardit, on Galaktikas umbes 50 miljardit päikesesarnast tähte, millest iga viienda (22%) ümber tiirleb elu võimaldavas piirkonnas maasuurune planeet.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Planet Population is Plentiful". ESO. 11. jaanuar 2012. Vaadatud 13. jaanuar 2012.
  2. Schneider, J. "Interactive Extra-solar Planets Catalog". The Extrasolar Planets Encyclopedia.
  3. Mall:Cite doi
  4. "NASA – Kepler". Vaadatud 4. november 2013.
  5. Harrington, J. D.; Johnson, M. (4. november 2013). "NASA Kepler Results Usher in a New Era of Astronomy".
  6. Mall:Cite doi
  7. "My God, it's full of planets! They should have sent a poet". Planetary Habitability Laboratory, University of Puerto Rico at Arecibo. 3. jaanuar 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2015. Vaadatud 20. märtsil 2015.
  8. Santerne, A.; Díaz, R. F.; Almenara, J.-M.; Lethuillier, A.; Deleuil, M.; Moutou, C. (2013). "Astrophysical false positives in exoplanet transit surveys: Why do we need bright stars?". arXiv:1310.2133 [astro-ph.EP].
  9. Mall:Cite doi
  10. Sanders, R. (4. november 2013). "Astronomers answer key question: How common are habitable planets?". newscenter.berkeley.edu.
  11. Petigura, E. A.; Howard, A. W.; Marcy, G. W. (2013). "Prevalence of Earth-size planets orbiting Sun-like stars". Proceedings of the National Academy of Sciences. 110 (48): 19273. arXiv:1311.6806. Bibcode:2013PNAS..11019273P. DOI:10.1073/pnas.1319909110.
  12. Khan, Amina (4. november 2013). "Milky Way may host billions of Earth-size planets". Los Angeles Times. Vaadatud 5. november 2013.
  13. Strigari, L. E.; Barnabè, M.; Marshall, P. J.; Blandford, R. D. (2012). "Nomads of the Galaxy". Monthly Notices of the Royal Astronomical Society. 423 (2): 1856–1865. arXiv:1201.2687. Bibcode:2012MNRAS.423.1856S. DOI:10.1111/j.1365-2966.2012.21009.x. oletab, et iga peajadal paikneva 0,08–1 solaarmassiga tähe kohta (milliseid on Galaktikas miljardeid) on ligikaudu 700 taevakeha, mille mass on suurem kui 10−6 solaarmassi (umbes Marsi mass).
  14. "DENIS-P J082303.1-491201 b". Caltech. Vaadatud 8. märts 2014.
  15. Sahlmann, J.; Lazorenko, P. F.; Ségransan, D.; Martín, E. L.; Queloz, D.; Mayor, M.; Udry, S. (august 2013). "Astrometric orbit of a low-mass companion to an ultracool dwarf". Harvard University. 556: 133. arXiv:1306.3225. Bibcode:2013A&A...556A.133S. DOI:10.1051/0004-6361/201321871.
  16. Overbye, Dennis (6. jaanuar 2015). "As Ranks of Goldilocks Planets Grow, Astronomers Consider What's Next". New York Times.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]