Mine sisu juurde

Metztacken

Allikas: Vikipeedia

Metztacken oli 14. sajandil alguse saanud ning 17. sajandi lõpus välja surnud baltisaksa aadlisuguvõsa.

Taani kuninga Harju-Viru vasallisuguvõsade vapid

Metztackenite suguvõsa oli oma nime saanud Järva-Jaani kihelkonnas asuvalt Metstaguse mõisalt. Suguvõsa liikmetele on kuulunud Lääne-Virumaal Kadrina kihelkonnas asuvad Imastu (kuulus perekonnale 1447–1531) ja Palmse mõisad (kuulus perekonnale 1522–1676).[1][2] Keskajal omas perekond kinnisvara ka Vana-Pärnus[3].

Esimest korda on Metztackenite suguvõsa mainitud 1387. aastal, mil Rakveres olid kohtutoimingutes tunnistajatena Jordan ja Ewert Metztackenid. Suguvõsa viimane teadaolev esindaja oli 1676. aastal Landskrona piiramisel langenud Arend Dietrich von Metztacken.[4] On arvatud, et Metztackenitest on alguse saanud ka Vene Mestjakovite aadlisuguvõsa.[5] On ka väidetud, et Metztackenid olid eesti rahvusest.[6]

Metztackenite vapil oli kujutatud kahte püstpalki, mille igas vahes on kaks sarikat.[7]

Suguvõsa liikmed

[muuda | muuda lähteteksti]

Imastu liin

[muuda | muuda lähteteksti]

Palmse liin

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. 1 2 "Imastu mõis (Mönnikorb)". Vaadatud 11.11.2023.
  2. "Palmse mõis". Vaadatud 11.11.2023.
  3. Saare-Lääne piiskopkond, 1227–1573. Eostre. 2023. Lk 99.
  4. Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 seite 162
  5. Lk 2–6 (Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen)
  6. "Raivo J. Raave: Eesti rahva enesemääramise müüdid". Delfi. 19.07.2011. Vaadatud 11.11.2023. Eestimaalastest vasallidest said mitmete tuntud parunisuguvõsade rajajad, nagu näiteks Maidelid või ka Metztackenid praegu väga populaarsest Palmse mõisast
  7. "Pitserid". Rahvusarhiiv.ee. Vaadatud 11.11.2023.
  8. Didrik Metstaken (Diedrich Methstaken) /Palmse mõisast/ pitser, Pitserid, Rahvusarhiiv
  9. "MÕISNIKE AJALUGU". Vaadatud 12.11.2023.