Metsavendlus Baltimaades

Allikas: Vikipeedia
Metsavendlus Baltimaades
Osa Nõukogude okupatsioonist Eestis, Lätis ja Leedus
Toimumisaeg 1945–1956
Toimumiskoht Baltimaad
Tulemus Nõukogude võimu võit
Osalised
Baltimaad:

Toetus:

 Nõukogude Liit
Jõudude suurus
u 50 000
Kaotused
Eesti 561 hukkunud,
4285 haavatud
Läti 1458 hukkunud,
5052 haavatud
Leedu 21 103 hukkunud,
u 20 000 arreteeritud[1][2]
Nõukogude Liit 14 000+ hukkunud[3]

4000 Nõukogude-meelset tsiviilisikut

Sissisõda Baltimaades oli periood, mil Baltimaade metsavennad (läti keeles mežabrāļi, leedu keeles miško broliai) võitlesid teise maailmasõja ajal alanud Nõukogude okupatsiooni vastu.

Sarnased Nõukogude-vastased vastupanuliikumised tegutsesid Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi vastu näiteks ka Bulgaarias, Poolas, Rumeenias ja Lääne-Ukrainas.

Punaarmee okupeeris Baltimaad aastatel 1940–1941 ning pärast Saksa okupatsiooni uuesti aastatel 1944–1945. Aastate jooksul muutusid stalinistlikud repressioonid rängemaks ning umbes 50 000 Eesti, Läti ja Leedu elanikku otsustas varjuda metsadesse, et sealt võimude eest peidus olla ning sealt valitsusvastaseid rünnakuid korraldada.

Hinnanguliselt osales nii Eestist kui ka Lätist 10 000 metsavenda ja Leedust 30 000. Lisaks oli metsavendadel külades ja linnades palju abilisi.

Metsavendlus lõppes NSV Liidu relvajõudude ülemvõimu tõttu suures osas 1950. aastatel. Eesti viimane metsavend August Sabbe hukkus alles 1978. aastal.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Lietuvos istorijos atlasas. Compiled by Arūnas Latišenka. Briedis. 2001. p. 25
  2. Clodfelter, p. 538
  3. Plakans, Andrejs. The Latvians: A Short History, 155. Hoover Institution Press, Stanford, 1995.
  4. Ziemele, Ineta (2005). State Continuity and Nationality: The Baltic States and Russia. Martinus Nijhoff Publishers. Lk 25. ISBN 90-04-14295-9.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]