Metsateel
Artur Kapi laulu "Metsateel" on peetud Eesti esimeseks soololaulu klassikaks ja ühtlasi enim esitatud soololauluks. Laulule on sõnad (esivärsiga „Ma kõnnin hilisel õhtul …“) kirjutanud Karl Eduard Sööt.[1][2] Laul on pühendatud Artur Kapi noorepõlvearmastusele Marie Reimanile[2], kes oli Artur Kapi lapsepõlvekaaslane Suure-Jaanist. Laul on 3 minutit pikk.[1]
Laulu valmimise täpne aeg ei ole teada. Varasemates Artur Kapi teoste nimekirjades on pala kirjutamise ajaks märgitud 1895. või 1897. aasta, kuid hiljem on arvatud, et laul valmis arvatavasti 20. sajandi alguses, võttes põhiargumendina aluseks Söödi luuletuse ilmumise aastal 1902. Siiski ei saa välistada, et tekst levis varem käsikirjalisena. Laulu originaalkäsikiri pole säilinud, Teatri- ja Muusikamuuseumi fondis on visand (M98:2/95), mis kannab Kapi omakäelist märkust (ilmselt hilisemast ajast) „kirj. Umbes 1900".[2]
Laulu näol on tegemist olulise ja tuntuima teosega nii Kapile kui Söödile. Teost on koguni esile tõstetud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias toimunud Artur Kapi muusikapäevadel aastal 2003, mil tähistati tema 115. sünniaastapäeva. Selleks puhuks avati Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias näitus ja peeti seminar inspireerituna helilooja tuntuimast soololaulust „Metsateel“[3]. 1938. aastal tehtud Eesti Kultuurfilmi ringvaates nr 32 3/6 filmilõigus Karl-Eduard Söödist, kes sai 75-aastaseks kõlab taustaks jällegi just „Metsateel".[4]
Laulu saamislugu[muuda | muuda lähteteksti]
Marie kodus, isa kaupmees Karl Reimanni majas Suure-Jaanis käis vilgas kultuurielu. Kohalik mängu- ja lauluselts „Ilmatar“ pidas siin lauluharjutusi, tehti näitemängu, peeti pidusid. Samas seltskonnas liikusid Karli, ilusa lauluhääle ja kena väljanägemisega peretütar Marie ja noor Artur Kapp, kes olid ühel aastal sündinud, koos koolis käinud, innukalt kultuurielus osalenud, Marie lauljana, Artur pianisti ja organistina.[5][6]
Tuntud loo sünnist kirjutab Marie Reiman 1954. aastal oma mälestustes Artur Kapist: „Mina andsin Artur Kapile K.E. Sööt´i sõnad „Metsateel“, millele tema üldtuntud soololaulu komponeeris. See oli kõrgemale häälele kirjutatud, ta harmoniseeris ta madalamale häälele ja mina laulsin seda esimisena Artur Kapi klaveri kaasmängul "Ilmatari" lauluõhtul esimist korda. Üldse oli Artur Kapil viisiks omad helitööd, nagu ütelda, "Ilmatarile" ettekanda ja siis trükki anda. Kahjuks ei ole mul seda käsikirja „Metsateel“ mitte enam."[7]
Artur Kapp on omalt poolt kommenteerinud laulu valmimist selliselt: „Nooruses armastasin salaja naabri Marit. Korra andis Mari mulle ühe laulu sõnad. Millise innu ja armastusega kirjutasin sellele luuletusele viisi. See oli „Metsateel“. Kuid … see oli ju nii ammu“.[6][5]
Marie Reiman tundis lähedalt mõlemat laulu autorit. Laulu sõnade autori Karl-Eduard Söödiga olid tal kokkupuuted Tartus, kus nad mõlemad tegutsesid Jaan Tõnissoniga samas ringkonnas – ajakirjanduses, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, linnavalitsuses, Eesti Rahva Muusemis jne. Sööti ja Tõnissoni ühendas soe sõprussuhe ja aatekaaslus eriti rahvuspoliitilises ja rahvuskultuurilises küsimustes. Söödile meeldis Jaan Tõnissoni sirgjoonelisus ja mehisus ning temast sai viimase parem käsi kõigis rahvuspoliitilistes ja rahvuskultuurilistes üritustes ja taotlustes ning ta oli üks Tõnissoni poliitilise tegevuse ja rahvuslikkude taotluste üks ustavamaid ja kindlamaid pooldajaid ning toetajaid.[8]
Ma kõnnin hilisel õhtul
veel üksinda metsateel...
Tuul kahiseb puude ladvul
ja lehed langevad eel.
Ma kõnnin hilisel õhtul
veel üksinda metsateel,
ja kaugele noorusera´ale
veel tagasi mõtleb mu meel.
Ma tundsin üht ilusat noormeest
ja süda, mis puhas kui kuld,
ja säravaid silmi ja huuli
ma tundsin... Ja rinna sees tuli.
Ja suurt ja sügavat õnne-
tuld,armastust tundsin ma
Ja ilma ja inimesi
ma tundsin viimati ka...
Ma kõnnin hilisel õhtul
veel üksinda metsateel -
tuul kahiseb puude ladvul
ja lehed langevad eel.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 http://www.emic.ee/?sisu=heliloojad&mid=32&id=27&lang=est&action=view&method=teosed (vaadatud 15.06.2017)
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Raide. Martti. Individuaalne stiil ja ajastu stiil Eesti lauluklassika interpretatsioonis: Artur Kapi „Metsateel“ ja Mart Saare „Ta tuli …“ salvestiste põhjal. Töö doktorikraadi taotlemiseks. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2010. Lk. 31.
- ↑ Inno, Kersti (7. november 2003). "Artur Kapi muusikapäevad". Vaadatud 26. veebruaril 2023.
- ↑ "Luuletaja Karl-Eduard Sööt 75-aastane". Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 26. veebruaril 2023.
- ↑ 5,0 5,1 Jürisson, Johannes (2003). Muusikud Kapid ja Suure-Jaani. Maalehe Raamat. Lk Lk 108-109.
- ↑ 6,0 6,1 Jürisson, Johannes (1999). Hüpassaare. Maalehe Raamat. Lk 57.
- ↑ Marie Reimani mälestused Artur Kapist. 27.03.1954, käsikiri. Teatri- ja Muusikamuuseum. Fond M 98, fondi nimistu 1. 12/7800. Lk 2.
- ↑ Roos, J. "K. E. Sööt avaliku elu tegelasena". Eesti Kirjandus. 1937 (12): Lk 589, 590.
- ↑ "Metsateel". laulud.ee. Vaadatud 27.01.2021.