Mežotne mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Mežotne mõisa peahoone

Mežotne mõis (Mežotnes pils) on mõis Lätis Bauska piirkonnas Mežotne vallas Mežotnes. Saksa keeles Mesoten.

Gerhard von Jork rajas aastail 13091322 semgalite maale kunagise Mežotne muinaslinnuse asupaigale ordu kindluse. Aastal 1648 rajas Jakob Kettler, Kuramaa hertsog, Lielupe jõe kaldale manufaktuuri, kus asus telliselööv, valmistati brokaadist kangast ja gobelääne. 18. sajandil said senise riigimõisa endale rüütlimõisaks Medemid.

Kui Venemaa keisririik Kuramaa hertsogiriigi hõivas, andis Katariina II mõisa oma lapselaste kasvatajale Charlotte von Lievenile Mežotnesse lossi rajada. Klassitsistlik loss rajati aastail 17981802. Arhitektid olid Giacomo Quarenghi ja Johann Georg Adam Berlitz. Lievenite pere valdusse jäi 1696 hektari suurune mõis kuni võõrandamiseni. Aastani 1941 tegutses mõisas põllumajanduskool. Mõis sai kannatada nii esimeses kui ka teises maailmasõjas, mil Nõukogude Liidu väed asusid Lielupe jõge ületama just mõisa kohal. Aastast 1946 tegutses mõisas sordiaretusjaam, aastal 2001 mõis renoveeriti ja nüüd asub seal hotell.

Kõrvalhoonetest on mõisakompleksis säilinud teenijate ja mõisavalitseja majad, ait ja tall. Hävinud on juustutööstus, aedniku maja ja uusgooti stiilis pruulikoda.

Park rajati 19. sajandil ja on suurelt osalt Inglise park. Kuigi park ise on 14 hektari suurune, on maastikku kujundatud mõisa ümber tegelikult 50–60 hektari suurusel alal. Park jaguneb kujunduse mahult kolmeks osaks – paraadhoov, keskosa ja äärealad. Keskossa ehitati graniidist alusele paviljon.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]