Mazsalaca vasallilinnus

See artikkel on linnusest; mõisa kohta vaata artiklit Valtenbergi mõis.

---

Jõeületuskoht Väike-Salatsis. Brotze 1795

Väike-Salatsi ehk Mazsalaca vasallilinnus (saksa keeles Salisburg, läti keeles Mazsalaca, liivi keeles Piški Salats) oli linnus Lätis praeguse Mazsalaca linna lähistel. Selle täpsema asukoha, ehitusaja ja üldse eksisteerimise kohta puuduvad kindlad andmed.

Oletatavad asukohad

Ilmselt just keskaegsete teadete puudumise tõttu Vana-Liivimaa keskaegsete linnuste uurija Armin Tuulse nimekirjas Väike-Salatsi linnust ei leidu, kuid kaudsete tõendite järgi on tänapäeva Läti ajaloouurijad selle eksisteerimist siiski oletanud. Mingisuguse linnuse olemasolule viitab Mazsalaca saksakeelne nimi Salisburg, kus kohanimeliide "-burg" tähendab linnust või kindlustatud kohta. Küsimuse lõplikuks selgitamiseks on vajalik korraldada arheoloogilisi väljakaevamisi.

On arvatud, et Mazsalaca keskaegne linnus võis olla kas kohalikelt liivlastelt üle võetud muinaslinnus, paikneda varasema muinaslinnuse asemel või asuda hilisema Valtenbergi mõisa (Salisburg) kohal. Paik jääb umbes 10 km allavoolu Asti järves asuvast jõe lähtest ja asetseb u 50 meetri kõrgusel üle merepinna.

1790 välja antud geograafia-, ajaloo- ja statistikaraamatus märgitakse, et praeguse Väike-Salatsi (Salisburg) aadlimõisa kohal asus varem üks loss ja Salatsi jõe vastaskaldal, Colbergi mõisa lähedal kõrgel kohal Dambjupīte (Salisbach) oja ääres vana kants.

Lībieši linnamägi

Salatsi jõe vasakul kaldal Skaņkalne asulast läänes asub Lībieši ehk Mazsalaca (varasemate nimedega Kulberģi (Kolberg) ja Ogļi) linnamägi, mis jääb jõe ja sellesse suubuva Dambjupīte oja vahel paiknevale kaldaneemikule. Linnuseküngas kujutab endast loodesse suunatud kolmnurga kujulist liivakivikaljudel asetsevat linnuseala, mida põhja poolt piirab Salatsi jõgi, läänest Dambjupīte oja oru kõrged kaldad ja maa poolt 70 m pikk ja 3–6 m kõrge vall. Ebakorrapärase kujuga linnusekünka pikkus on 70 meetrit ja laius 30–60 meetrit. Linnamäe välimuse ja näha olevate kindlustuste järgi arvatakse, et seal asus u 10.–12. sajandil rajatud puidust linnus, olles nõnda üks Metsepole liivlaste linnustest. Liivi ristisõja käigus läks piirkond Riia piiskopkonna alla ja uus võim võis rajada oma tugipunkti juba olemasolevasse linnusesse

Muinaslinnuse alal asub praegu nõukogude ajal ehitatud kohalik laululava. Ehitamise ajal kahjustati tugevalt kultuurikihti. Arheoloogilisi väljakaevamisi seal tehtud ei ole.

Valtenbergi mõis

Väike-Salatsi loss. Brotze 1804

Aadlimõis (Schloss Salisburg) asub jälle jõe paremal ehk põhjakaldal; lätlased nimetavad seda Valtenbergi mõisaks (Valtenberģu muiža). Baltisaksa teoloogi ja geograafi Anton Friedrich Büschingi väitel olevat enne Väike-Salatsi mõisa kohal asunud linnus. Läti ajaloolased arvavad, et see võis Riia peapiiskopile kuuluda, ehkki see peaks asuma endistel ordumaadel. Arvatavasti pidid piirilepingus orduga algselt kõik Metsepole liivlased jääma peapiiskopile.

Ordumeister Wolter von Plettenberg läänistas 1528 Vinze von Steenele piirkonnas palju talusid ja maid, ning sellest tekkis hiljem Väike-Salatsi mõis. Pärast Steenet oli omanik Roetker von Haaren. 1547. aastal läänistas Liivi ordumeister Brüggeney mõisa oma õuekohtunikule Balzar Falkenbergile, kelle järglased suurendasid veelgi valdusi. 1674. aastal müüs kammerhärra Gabriel Falkenberg omandi.

1546 on ühes kaubakirjas mainitud Väike-Salatsi kirikut. Seda seostatakse ka seal varem asunud lossiga. Mõis ehitati enne 1780. aastaid ümber nõuniku ja rüütli G. G. von Völkersahmi poolt saksa klassikalises stiilis. 1905. aastal mõis põles.