Mine sisu juurde

Matilda Kšessinskaja

Allikas: Vikipeedia
Matilda Kšessinskaja (1900)

Matilda Kšessinskaja, ka Mathilde Kschessinska (vene keeles Матильда Феликсовна Кшесинская; poola keeles Matylda Maria Krzesińska; 31. august (vkj 19. august) 1872 Peterburi maakond, Peterburi kubermang6. detsember 1971 Pariis) oli poola juurtega Keiserliku Venemaa balletitantsija ja Prantsusmaa balletipedagoog.

Loomekarjäär

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast 1890. aastal Peterburi keiserliku teatrikooli lõpetamist võeti Matilda Kšessinskaja keiserlike teatrite balletitrupi liikmeks.[1] 1892. aastal edutati ta teiseks solistiks ja 1893. aastal priimabaleriiniks (aastapalgaga kolm tuhat rubla).[2][3] Põhiliselt tantsis ta Maria teatris (ballettmeister Marius Petipa).

Vene baleriinidest esimesena tegi Kšessinskaja laval 32 fueteed järjest (enne teda tegid Maria teatris seda vaid itaalia baleriinid, sealhulgas Pierina Legnani).[3] Lavakarjääri lõpetas Kšessinskaja 1917. aastal.

Kšessinskaja oli ainus vene baleriin, kes pälvis revolutsioonieelsel perioodil prima ballerina assoluta austava nimetuse (1896).[4]

Emigratsioonis

[muuda | muuda lähteteksti]

Ta lahkus Petrogradist 1917. aasta suvel. Elas kaks aastat Lõuna-Venemaal, 1919. aastal emigreerus Prantsusmaale. 1929. aastal avas Kšessinskaja Pariisis oma balletistuudio. 1960. aastal ilmusid Pariisis tema memuaarid.

1921. aastal abiellus Kšessinskaja morganaatiliselt suurvürst Andrei Vladimirovitšiga.

Kajastamine filmis

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Coryne Hall. "Keiserlik baleriin: Matilda Kšessinskaja ja Romanovid". Kirjastus Kunst, 2007. Lk 32
  2. Coryne Hall. "Keiserlik baleriin: Matilda Kšessinskaja ja Romanovid". Kirjastus Kunst, 2007. Lk 47
  3. 3,0 3,1 Coryne Hall. "Keiserlik baleriin: Matilda Kšessinskaja ja Romanovid". Kirjastus Kunst, 2007. Lk 61–62
  4. Coryne Hall. "Keiserlik baleriin: Matilda Kšessinskaja ja Romanovid". Kirjastus Kunst, 2007. Lk 80

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]