Natalja Fatejeva

Allikas: Vikipeedia

Natalja Nikolajevna Fatejeva (vene keeles Наталья Николаевна Фатеева; sündinud 23. detsembril 1934 Harkivis Ukraina NSV-s) on vene teatri- ja filminäitleja, Vene NFSV rahvakunstnik.[1]

Ta on mänginud kokku 105 filmis. Debüteeris 1956. aastal Tanja Olenina rollis filmis "On selline noormees".[1] Kuulsuse tõi talle lõvi- ja tiigritaltsutaja Zoja roll filmis "Kolm pluss kaks", mis ilmus ekraanile 1963. aastal[2].

Haridustee ja töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

Fatejeva õppis aastatel 1952–1954 Harkivi teatriinstituudis, seejärel siirdus Moskvasse ja lõpetas seal 1958. aastal Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi. Aastatel 1958–1959 oli ja alates 1961. aastast on Riikliku Filminäitleja Teatri (Государственный театр киноактёра) näitleja.

Poliitiline ja ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Fatejeva oli 1990. aastatel poliitilise partei Venemaa Demokraatlik Valik liige. Hiljem liitus ta Paremjõudude Liiduga (partei läks laiali 2008. aastal). Fatejeva oli Venemaa presidendivalimistel 1996. aastal Boriss Jeltsini ja 2000. aastal Vladimir Putini usaldusisik. Kui 2008. aastal tekkis poliitiline liikumine Solidaarsus, hakkas Fatejeva selle üritustel osalema.

2009. aasta juulis nimetas Fatejeva käimasolevat HodorkovskiLebedevi teise kohtuasja arutamist seadusevastaseks teoks. Ta leidis, et ka juriidilise hariduseta inimene võib toetudes vaid mõistusele kiiresti aru saada, et tegemist on võltsinguga kohtuorganite poolt.[3]

2010. aasta märtsis kirjutas ta alla ühispöördumisele "Putin peab lahkuma". 2011. aasta juunis astus Fatejeva poliitilise partei PARNAS liikmeks.

2013. aasta augustis, Moskva linnapea valimiste eel, riputas Fatejeva oma korteri rõdule kortermajas Frunzenskaja naberežnajal üles plakati üleskutsega linnapeakandidaat Aleksei Navalnõile: "NAVALNÕI. Muuda Venemaa, alusta Moskvast!". Kohalerutanud elamuekspluatatsioonikontori (EEK) töötajad koos miilitsakordnikuga nõudsid plakati mahavõtmist. Näitlejanna keeldus. Mõne tunni möödudes eemaldasid plakati EEK töölised oma jõududega.

2014. aasta märtsis ilmunud ühispöördumises väljendas Fatejeva koos teiste Venemaa kultuuritegelastega protesti president Vladimir Putini poliitikale Ukraina osas.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Nominatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2013 – Nika (Venemaa filmiauhind; parima kõrvalosatäitja nominatsioon; roll filmis "Letjaštšije po vetru listja")[1]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Natalja Fatejeva oli aastatel 1953–1954 (Harkivi aastatel) abielus ukraina näitleja Leonid Tarabarõnoviga (hilisema NSV Liidu rahvakunstnikuga). Ka teine abielu, samuti hilisema NSV Liidu rahvakunstnikuga, Vladimir Bassoviga oli lühiajaline (1958–1961). Nende poeg Vladimir Bassov (sündinud 1959) on tuntud näitleja, lavastaja ja stsenarist.

Fatejeva kolmas abielu (1965–1970) oli Boriss Jegoroviga, kes 1964. aastal esimese arstina kosmoses käis. Nende tütar Natalja sündis 1969. aastal.

Filmirolle[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1963 – "Kolm pluss kaks" (Zoja rollis)
  • 1966 – "Don Quijote lapsed" (kinodirektori rollis)
  • 1971 – "Õnnekütid" (professor Maltsevi tütre rollis)
  • 1972 – "Tubakakapten" (Ljubov Smurova rollis)
  • 1987 – "Mees Kaputsiinide bulvarilt" (Juhi naise rollis)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]