Martini-Henry

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See artikkel See artikkel räägib Briti vintpüssist. Võidusõiduhobuse kohta vaata artiklit Martini-Henry (hobune).

Martini-Henry
Martini-Henry m1871 - England - AM.032017.jpg

Tüüp Teenistusvintpüss
Haavlipüss (Greener Prison Variant)
Päritoluriik Suurbritannia Suurbritannia
Teenistusajalugu
Teenistuses 1871–1918
Kasutajad Suurbritannia ja selle kolooniad
Afganistan
Osmanite riik
Rumeenia
Kanada Loode Ratsapolitsei
Tootmise ajalugu
Konstruktor Friedrich von Martini
Konstrueeritud 1870
Tootmises 1871–1889
Toodetud ühikuid u 500 000 – 1 000 000
Variandid Martini–Henry Carbine (karabiin)
Greener Prison Shotgun (haavlipüss)
Gahendra vintpüss
Täpsustused
Kaal 3,83 kg (tühjana)
4,22 (täägiga)
Pikkus 1245 mm
Toru pikkus 844 mm

Padrun .577/450 Boxer-Henry
.577/450 Martini-Henry
.303 British
11.43×55R (Osmanid)
11.43×59R (Rumeenia)
7.65×53 (Osmanid)
Tööpõhimõte Laskuva lukustusega
Laskekiirus 12 lasku/min
Laskemoona algkiirus 400 m/s
Tõhus laskeulatus 370 m
Maksimaalne laskeulatus 1700 m
Söötur Ühelasuline

Martini-Henry on tagantlaetav ühelasuline hoovaga Suurbritannia vintpüss, mis oli kasutusel Briti armees. Esimest korda jõudis Martini-Henry teenistusse aastal 1871 ning lõpuks asendati sellega eestlaetavad padrunitele ümberehitatud vintpüssid Snider-Enfield. Martini-Henry vintpüssid olid Briti impeeriumi teenistuses 47 aastat. Relvas oli kombineeritud Henry O. Peabody konstrueeritud mehhanismi, mida oli täiustanud Šveitsi disainer Friedrich von Martini, ja šotlase Alexander Henry kujundatud polügonaalset vintlõiget.

Kuigi Snider-Enfield oli Briti sõjaväe esimene tagantlaetav relv, millega lasti metallist padruneid, oli Martini-Henry esimene selline, mis oli algusest peale nii ehitatud, lisaks oli sellel parem laskekiirus ja -ulatus.

Martini-Henry vintpüssist toodeti peamiselt nelja mudelit: Mark I (juunis 1871), Mark II, Mark III ja Mark IV. Peale selle toodi 1877 turule Martini-Henry karabiin, millest oli olemas Garrison Artillery Carbine ja Artillery Carbine (Mark I, Mark II ja Mark III). Lisaks toodeti ka väiksemaid versioone, mis olid mõeldud kadettidele. Martini-Henry viimase variandi, Mark IV tootmine lõpetati aastal 1889 ning see asendati LEe-Metfordiga. Martini-Henry jäi üle kogu Briti impeeriumi kasutusse kuni esimese maailmasõja lõpuni.

Mõned Afganistani hõimud kasutasid seda vintpüssi Nõukogude-Afganistani sõja ajal. Aastatel 2010 ja 2011 said USA merejalaväelased Marjahs Talibani ladudest kätte vähemalt kolm Martini-Henry vintpüssi.

Väga palju Martini-Henry koopiaid valmistasid Pakistani Loodeprovintsi relvameistrid. Nende relvad olid Enfieldis Royal Small Arms Factorys tehtutest halvema kvaliteediga, kuid välimuselt väga sarnased. Üks tuntumatest Martini-Henry koopiate valmistajatest oli afridi hõimu meister Adam Khel Afridi, kes elas Khyberi kurus. Britid kutsusid selliseid koopiaid Khyberi kuru koopiateks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]