Martin Laine
Martin Laine (sündinud 1993) on eesti ajakirjanik.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Laine on õppinud Pärnu ühisgümnaasiumis. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.[1][2]
Töö[muuda | muuda lähteteksti]
Aastatel 2016–2018 oli ta Pärnu Postimehe ajakirjanik ja tegevtoimetaja[3], pärast seda Postimehe uuriva toimetuse reporter.
2020. aastast töötab Ekspress Meedia uuriva toimetuse ajakirjanikuna.[4]
Kirjutanud ka rahvusvahelistele meediaväljaannetele nagu OCCRP[5] ja New Lines Magazine[6].
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
2018 – Eesti Ajalehtede Liidu parima maakonna uudisloo autor ja aasta noore ajakirjaniku preemia nominent[7]
2019 – MTÜ Korruptsioonivaba Eesti andis Martin Lainele ning ajakirjanik Oliver Kundile aasta korruptsioonivastase teo tunnustuse, kuna Postimehe ajakirjanikud andsid Tallinna Tehnikaülikooli väidetava pettuse kajastamisel olulise panuse vihjeandjate kaitse temaatika tõstatamisele Eesti ühiskonnas[8]
2019 – Valiti Laine Bonnieri preemia nominendiks Swedbanki rahapesu puudutava artiklisarja eest.[9] Aasta hiljem nomineeriti ta taas Bonnieri preemiale Louis Freeh'd puudutava artikliseeria kaasautorina[10]
2021 – Valiti Laine meedialiidu aasta olemusloo preemia laureaadiks koos Levila ja Eesti Päevalehe ajakirjanikega Eesti luterlikku kirikut puudutava artiklisarja eest ning oli taas aasta noore ajakirjaniku nominent.[11]
2023 – Bonnieri preemia (koos Riin Aljase, Oliver Kundi, Holger Roonemaa, Tiina Kaukvere ja Aleksander Algoga, ühistööna valminud artikliseeria laenuärist)[12]
2023 – Noor ajakirjanik 2022[12]
2023 - Daphne Caruana Galizia nimelise rahvusvahelise uuriva ajakirjanduse auhinna finalist, sest paljastas Venemaa ja Euroopa poliitikute rahalised sidemed.[13]
2024 - Bonneri preemia MTÜ Slava Ukraini omastamisskandaali paljastamise eest (jagatud koos Delfi ja ERRi ajakirjanikega).[14] Aasta ajakirjaniku nominent.[15]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Bakalaureuseõppe vilistlased". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. aprill 2022.
- ↑ Andris Tammela (15.5.2015). "MeMy LÜHIALBUM valmis katse-eksituse meetodil". Pärnu Postimees. Vaadatud 7.9.2021.
- ↑ "Ajakirjanik Martin Laine: Ma ei uskunud, et pean kontorist väljudes üle õla vaatama" Pärnu Postimees, 27. aprill 2019
- ↑ "Ekspress Meedias alustavad tööd Holger Roonemaa, Martin Laine, Oliver Kund" Delfi, 23. jaanuar 2020
- ↑ "How a russian mobile app developer recruited phones into a secret ad watching robot army". OCCRP.
- ↑ "Writers. Martin Laine". New Lines Magazine.
- ↑ "Uudised". EALL.
- ↑ "Postimehe ajakirjanikud pälvisid korruptsioonivastase teo tunnustuse" Postimees, 9. detsember 2019
- ↑ "Žürii valis välja Bonnieri preemia nominendid".
- ↑ "Bonnieri preemia võitis Õhtuleht Mailis Repsi lugudega".
- ↑ "Meedialiit avalikustas Eesti ajakirjandusauhindade võitjad".
- ↑ 12,0 12,1 "Vaata, kes pälvisid auhinnad! Delfi Meedia ajakirjanikud võitsid 13 pressipreemiat". Delfi. 17. veebruar 2023. Vaadatud 18. veebruaril 2023.
- ↑ "Finalists 2023 – Daphne Caruana Galizia" (Ameerika inglise). Vaadatud 27. märtsil 2024.
- ↑ ERR (21. veebruar 2024). "Bonnieri preemia läks jagamisele ERR-i ja Delfi ajakirjanike vahel". ERR. Vaadatud 27. märtsil 2024.
- ↑ "Aasta ajakirjaniku tiitli nominendid on Kiisler, Laine ja Volkova". Delfi. Vaadatud 27. märtsil 2024.