Maria (kala)

Allikas: Vikipeedia
Atlandi tuura Maria konserveerimine

Tuur Maria on teadaolevalt suurim Eesti vetest püütud kala.

Mariaks nimetatud emane Atlandi tuur püüti 24. mail 1996. aastal Muhumaa lähedalt Seanina neeme juurest. Rekordsuur tuur oli 2,9 meetrit pikk ja kaalus 136 kilo. Kala vanuseks hinnati 45 aastat.[1][2]

Kalast saadi 28 kilogrammi musta kalamarja, milles oli ligikaudu 1,5-1,7 miljonit marjatera ning suhteline viljakus seega 11-12 000 marjatera kala 1 kilogrammi kohta. Kala oli pikemat aega nälginud, magu ja sool tühjad ning rasvavarud puudusid, tema kogukaal oli pikkusega võrreldes väike. Vanust hinnati rinnauime esimese kiire aastaringide järgi, mida eri viisidel lugedes võis vanuseks saada 40-55 aastat. Ihtüoloog Tiit Paaveri sõnul on liiginimi "atlandi tuur" antud juhul pisut eksitav, kuna tõenäoliselt oli Maria mitte eksikülaline, vaid sündinud Läänemeres - suurt erinevust Prantsuse ja Hispaania tuuradest näitasid ka DNA-uuringud.[3]

Mariat näidati avalikkusele Eesti Loodusmuuseumis 17. juulil 1996, peied peeti samas 26. juulil keskkonnaminister Villu Reiljani kõne ja Vello Orumetsa laulu "Jää hüvasti, Maria!" saatel. Tuura mari serveeriti peiedel, liha jõudis restorani Gloria. Tuur Maria topis on eksponeeritud Eesti Loodusmuuseumis Tallinnas[4], mulaažid Kuressaare, Tartu ja Helsingi muuseumites[2] (kõik valmistas Studio Viridis)[5].

Loodusteadlase Peeter Ernitsa idee alusel valmis 1996. aastal režissöör Andres Söödi dokumentaalfilm "Emakala surm" (stuudio Eesti Telefilm).[2]

Maria püüdmise järel avaldati korduvalt kahetsust, et teda ei õnnestunud elus hoida ning kasutada Läänemere tuurade asurkonna taastamiseks. Samas on hilisemates uuringutes selgunud, et Läänemeres elab kaks tuuraliiki: euroopa tuur (Acipenser sturio) ja atlandi tuur (Acipenser oxyrinchus), kelle hulka kuulub ka kohalik läänemere tuura populatsioon, sealhulgas Maria. Kuna 1996. aastal peeti neid veel samaks liigiks, oleks juhul, kui Mariat oleks kasutatud sugukalana, teda tõenäoliselt paaritatud euroopa tuuraga ja tulemuseks olnuks Läänemere tuurapopulatsiooni hübridiseerumine.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kalapeedia. "Atlandi tuur Eestis".
  2. 2,0 2,1 2,2 Tarmo Teder Jää terveks, Maria! EPL, 04.01.1997
  3. Tiit Paaver Mida jutustas meile Maria: Eesti suurima kala uurimise tulemused Postimees, 5. veebruar 1997
  4. Peeter Langovitsi tagasivaade: hüvasti, Maria! Postimees, 14. juuli 2016
  5. Atlandi tuur Eestis Kalapeedia
  6. Meelis Tambets, Mart Thalfeldt, Einar Kärgenberg "Tuurakala kolib üle ookeani" Eesti Loodus 12/2014, lk 14-18

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]