Margit Saulep

Margit Saulep
Margit Saulep 2008. aastal Foto: Jaan Künnap
Sündinud	8. veebruar 1968 Tallinn
Päritolu	Eesti
Hääleliik	sopran

Margit Saulep (sündinud 8. veebruaril 1968 Tallinnas) on eesti ooperilaulja (sopran).

Elulugu

Aastatel 1975–1986 õppis Saulep Tallinna 20. Keskkoolis ja laulis lastekooris Ellerhein. Lauluõpinguid jätkas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis aastatel 1986–1989 Hendrik Krummi lauluklassis. Eesti Muusikaakadeemia lõpetas ta 1994. aastal Ervin Kärveti lauluklassis. Ta on end täiendanud professor Gerhard Kahri kursustel ja professor Asta Krikščiūnaitė juures Leedus.

Aastatel 1994–2008 oli ta Rahvusooper Estonia solist ning alates 1995. aastast olnud külalissolist Vanemuise teatris. Aastast 2009 on töötanud vabakutselisena. Ta on astunud üles ka kammer- ja kontsertlauljana, esinenud välisriikides nii ringreisidel kui ka soolokontsertidega.

Rollid

• Fanny (Rossini ühevaatuselises farsis „Abieluveksel“) 1992. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio Estonia talveaias
• Genovieffa (Puccini ooperis „Õde Angelica“), 1993. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudios Estonia talveaias, 1998. aastal Estonias
• Carolina (Cimarosa ooperis „Salaabielu“), 1994. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudios Estonia talveaias
• Pepi (Straussi operetis „Viini veri“), 1994. ja 2004. aastal Estonias
• Lia San (Ábrahámi operetis „Victoria ja tema husaar“), 1995. aastal Vanemuises
• Stasi (Kálmáni operetis „Silva“), 1995. aastal Estonias
• Lise (Tambergi ooperis „Cyrano de Bergerac“), 1995. ja 2005. aastal Estonias
• Rose-Marie (Frimli ja Stotharti operetis „Rose-Marie“), 1996. aastal Vanemuises
• Susanna ja Barbarina (Mozarti ooperis „Figaro pulm“), 1996. aastal Estonias
• Adele (Straussi operetis „Nahkhiir“), 1997. aastal Estonias
• Frasquita (Bizet’ ooperis „Carmen“), 1998. aastal Estonias
• Violetta (Kálmáni ooperis „Montmartre’i kannike“), 1998. aastal Vanemuises
• Iti (Ehala muusikalavastuses „Nukitsamees“), 1999. aastal Estonias
• Lendaja (Kangro ooperis „Süda“), 1999. aastal Estonias
• Ciboletta (Straussi operetis „Öö Veneetsias“), 2000. aastal Estonias
• Taevane hääl (Verdi ooperis „Don Carlos“), 2001. aastal Estonias
• Marietta (Kálmáni operetis „Bajadeer“), 2001. aastal Vanemuises
• Nanette (Youmansi muusikalis „No, no Nanette“), 2001. aastal Smithbridges Production
• Zerlina (Mozarti ooperis „Don Giovanni“), 2001. aastal Estonias
• Talumehe tütar (Orffi koomilises ooperis „Tark naine“), 2002. aastal Estonias
• Valencienne (Lehári operetis „Lõbus lesk“), 2002. aastal Estonias, 2012. aastal Vanemuises
• Olevus 5 (Tambergi sünteetilises lavateoses „Peeglimängud“), 2002. aastal Estonias
• Laetitia (Menotti koomilises ooperis „Vanatüdruk ja varas“), 2002. aastal Estonias
• Hanni (Künnekese operetis „Onupoeg Bataaviast“), 2003. aastal Estonias
• Franziska Cagliari (Straussi operetis „Viini veri“), 2005. aastal Estonias
• Hannerl (Schuberti/Berté muusikalises komöödias „Kolme neitsi maja“), 2005. aastal Estonias
• Annina (Sraussi operetis „Öö Veneetsias“), 2006. aastal Estonias
• Krahvinna Ceprano (Verdi ooperis „Rigoletto“), 2007. aastal Estonias
• Madelene (Ábrahámi operetis „Savoy ball“), 2008. aastal Vanemuises

Ta on esinenud ka paljudel kontsertetendustel:

• Lasteprojektis „Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea“
• Kontsertetendusel „Elurõõmumosaiik“
• Kontsertetendusel „Muusika läbi pisarate“
• Kontsertetendusel „Fedora ja Mister X-i lugu“
• Kontsertetendusel „Üks magus suudlus“
• Kontsertetendusel „Johann Staruss – valsikuningast operetiisand“

Salvestised

• „Estonia hääled talveaias“ (1998), ETV arhiiv
• Eino Tambergi „Cyrano de Bergerac“ (1999), ETV, Arcron Productions, YLE TV2
• „Opereti lummuses“: Margit Saulep ja Urmas Põldma, saadavad Pärnu Linnaorkester ja Pärnu Kammerkoor, dirigent Elmo Tiisvald (2015)

Tunnustus

• 1993 – Tiit Kuusiku lauluvõistluse parima naislaulja preemia
• 1994 – Hendrik Krummi nimelise lauluvõistluse II preemia

Isiklikku

Margit Saulep on abielus Tarmo Paumetsaga. Poeg Georg Paumets.

Kirjandust

• „Muusika ja teatri ristumispunktis“. Teater. Muusika. Kino. 2002, nr 7, lk 25–32.
• Maria Erss „„Lõbus lesk Viini moodi Eesti kastmes“. Teater. Muusika. Kino. 2002, nr 7, lk 33–39.
• „Sada aastat Estonia muusikalavastusi kavalehtedel“ (koostanud V. Paalma, 2007).
• EMBL 2007