Õde Angelica

Allikas: Vikipeedia

"Õde Angelica" (originaalis Suor Angelica) on Giacomo Puccini ooper ühes vaatuses Giovacchino Forzano libretole. Esmaettekanne (II vaatus Il tritticos) toimus 14. detsembril 1918 New Yorgi Metropolitan Operas. Rollide esmaesitajad olid Geraldine Farrar (õde Angelica), Flora Perini (Vürstinna), Margarete Belleri (õde Osmina), Mary Ellis (õde Genovieffa), Marie Mattfield (õde Dolcina), Rita Fornia (Abtiss). Dirigeeris Roberto Moranzoni.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

See on üks väheseid oopereid, mis sisaldab ainult naissoost tegelasi. Meeshääled ilmuvad alles lõpus, inglite kooris, kes viivad õde Angelicat taevasse. Sisaldab ka helilooja ainsat arvestatavat metsosoprani rolli. Kolmest teosest, mis moodustavad Il trittico oli see Puccini lemmik. Puccini palus asjakohast abi oma dominiiklasest sõbralt Pietro Panichellilt, kes oli teda juba Tosca  komponeerimise ajal religioossetes küsimustes konsulteerinud. Nüüd jagas ta asjakohaseid selgitusi kloostrielust ja seal kasutatavast ladina keelest. Puccinil õde Iginia oli Lucca Vicopelago augustiinlaste nunnakloostri ema, kellelt Puccini sai teada, milline on elu naiskloostris, mida ta siis oma loomingus ooperis suure realistlikkusega kujutas.

Vastuvõtt New Yorgis polnud kõige soojem, kuna teema oli ameeriklastele suhteliselt võõras. Seetõttu käsitleti esialgu seda ooperit Il trittico nõrgima lülina. Itaalia esietendusel 11. jaanuaril 1919 Rooma Teatro Costanzis ja hiljem Viinis olukord muutus tänu esmaklassilistele Angelica rolli esitajatele. Seejärel on seda ooperit tituleeritud meistriteoseks. Usuringkonnad aga suhtuvad tänaseni ooperisse tõrjuvalt.

Eestis on esitatud Estonias 1972, 1992 (Talveaed) ja 1998 ning Vanemuises 1988.

Ooperit on helisalvestatud aastatel 1957, 1962, 1973, 1975, 1978, 1983, 1987 ja 1994.

Tegelased[muuda | muuda lähteteksti]

-         õde Angelica (sopran)

-         Vürstinna (metsosopran), Angelica tädi

-         õde Genovieffa (sopran)

-         Abtiss (metsosopran)

-         Ülemõde (metsosopran)

-         õde Osmina (sopran)

-         õde Dolcina (sopran)

-         õde Zelatrice (metsosopran)

-         innukas nunn (metsosopran)

Süžee[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevus toimub 17. sajandil ühes Siena hiliskevadel lähedal,  Pieve di Santa Maria Assunta in Cellole nunnakloostris. Seitse aastat on  aristokraatlikust perekonnast pärit õde Angelica sunniviisiliselt omaks võtnud  kloostrielu, et maksta armastuse patu eest. Selle pika aja jooksul ei kuulnud ta enam midagi sellest armastusest sündinud lapsest, kes oli talt kohe pärast sündi sunniviisiliselt ära võetud. Angelica kasvatab lilli ja ravimtaimi ning tunneb arstirohtude valmistamise saladusi. Angelicat tuleb vaatama vürstinnast tädi. Jäine ja kauge vanaproua ei tulnud talle igatsetud andestust andma, vaid paluma talt ametlikku loobumisakti oma osast perekonna varandusest, et see saaks kaasavara osaks Angelica nooremale õele Annale, kellel on tulemas pulmad. Angelica ütleb, et kogu tema varandus kuulub Neitsi Maarjale. Angelica küsib tungivalt uudiseid oma lapse kohta. Kalk tädi teatab külmalt, et laps on juba üle kahe aasta surnud. Angelica annab järele tädi survele ning allkirjastab varandusest loobumise kirja. Rahulolev vürstinna lahkub. Angelica lohutab end mõttega, et kohtub pojaga teises maailmas. Kui nunnad on magama heitnud, läheb ta kloostri aeda, kogub mürgiseid taimi ja valmistab nendest endale surmava mürgijoogi. Pärast mõne lonksu joomist, ründab Angelicat ahastav õudus. Ta teab, et on teinud surmapattu ning pöördub Neitsi Maarja poole ja palub temalt imet. Ime sünnibki. Neitsi Maarja ilmub kiriku uksele ja surub emaliku žestiga lapse sureva naise väljasirutatud käte vahele. Selles ekstaatilises nägemuses arvab ta, et kohtuski oma igatsetud pojaga. Inglid viivad ta taeva.

Muusikalood[muuda | muuda lähteteksti]

  • Koor „Ave Maria, piena di grazia”
  • Genovieffa aaria „O sorella in pio lavoro”
  • Vürstinna ja Angelica duett „Nel silenzio di quei raccoglimenti”
  • Angelica romanss „Senza mamma, o bimbo, tu sei morto
  • Finaal „Ah, son dannata!”

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  • Amanada Holden  (toimetaja),  The New Penguin Opera Guide, New York, 2001.
  • Tiit Made. Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012
  • DECCA Records. Giacomo Puccini Suor Angelica CD, London, 1994