Mare Teichmann

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Mare Teichmann (sündinud 1. märtsil 1954 Tallinnas) on eesti psühholoog.

Ta on Tallinna Tehnikaülikooli tööstuspsühholoogia instituudi psühholoogia õppetooli professor. Tema teadustöö põhisuundadeks on tööstress, elukvaliteet (sh tööelu kvaliteet), kontrollkese ja e-õpe.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 19611972 õppis ta Tallinna 10. Keskkoolis (nüüdne Tallinna Nõmme Gümnaasium). Seejärel õppis ta aastani 1979 Tartu Riiklikus Ülikoolis psühholoogiat (täpsemini tegeles ta tööstuspsühholoogiaga).[1]

Aastal 1987 õppis Leningradis V. M. Bechterevi nimelises Psühhoneuroloogia Instituudis, kust ta samal aastal ka oma doktoritööd kaitses. Tema doktoritöö pealkiri oli "Mediko-psühholoogilised korrelaadid vibratsioontõbe põdevatel põlevkivi kaevuritel" ("Медико-психологические корреляты вибрацонной болезни у рабочих сланцевых шахт") ning selle juhendajad olid professor L. I. Vasserman ja professor N. Loogna.[1][2]

1997. aastal andis Sotsiaalministeerium talle I kategooria meditsiinipsühholoogi nimetuse.[2]

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

19801989 oli Mare Teichmann Tervise Arengu Instituudi teadur. Aastast 1988 töötab ta Tallinna Tehnikaülikoolis: aastani 1992 oli ta ülikooli majandusteaduskonna dotsent ning seejärel kuni 2013. aasta 27. jaanuarini sotsiaalteaduskonna professor. Kuni 2013. aasta 31. augustini oli Teichmann mainitud teaduskonna tööstuspsühholoogia instituudi psühholoogia õppetooli teadur ja seejärel sama õppetooli professor.[1]

Lisaks on ta töötanud ka järgmistel ametikohtadel:[1]

  • Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli juhataja (1992–)
  • AS PE Konsult juhataja (1996–)
  • Tallinna Tehnikaülikooli tööstuspsühholoogia instituudi direktor (2009–)

Mare Teichmann on külalisprofessorina õpetanud paljudest ülikoolides, sealhulgas Helsingi Ülikoolis, Oslo Ülikoolis, Viini Ülikoolis ning Cambridge'i Ülikoolis.[2]

Teaduspreemiad[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1979 – konkreetsete juhtimisülesannete lahendamise strateegia ja etapid, üliõpilaste teaduslike tööde konkursil I koht, Tartu Riiklik Ülikool.[1]
  • 1983 – professionaalse ja mitteprofessionaalse vaegkuulmise meditsiiniline rehabilitatsioon, I koht Haridusministeeriumi, Ametiühingute ja Kurtide Ühingu poolt korraldatud teaduslike tööde konkursil.[1]
  • 19841988 – seitse autoritunnistust uute psühholoogia metoodikate väljatöötamise eest.[2]

Liikmesus[2][muuda | muuda lähteteksti]

  • 1995 kuni praeguseni. Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Professorite Nõukogu (ENOP) liige, Eestist kutsutud ja valitud professor.
  • 1995 kuni praeguseni. Euroopa Töö- ja Organisatsioonipsühholoogia Assotsiatsiooni (EAWOP) liige.
  • 19971999. Rahvusvahelise Rakenduspsühholoogia Assotsiatsiooni (IAAP) liige.
  • 2006 kuni praeguseni. International Society of Quality of Life Studies (ISQOLS) liige.
  • 2013. aastal valiti ta Euroopa Psühholoogiaassotsiatsioonide Föderatsiooni töö- ja organisatsioonipsühholoogia alalise komitee liikmeks.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 30.04.2014.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Mare Teichmann. Vaadatud 30.04.2014.
  3. Professor Mare Teichmann valiti EFPA liikmeks, 09.12.2013, vaadatud 07.04.2014.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]