Malli arutelu:Eesti kõrgkoolid

Allikas: Vikipeedia

Ma ei leia, et Eesti Mereakadeemia kustutamine sellest mallist oleks põhjendatud. Liitumislepingus TTÜga on selgituste kohaselt piisavalt iseseisvust ning õppesisus ja -vormis erinevust muust TTÜst. Kuni mereerialasid ükshaaval TTÜ eri teaduskondades õpetama ei hakata ja need jäävad kompaktselt eraldi asutusse, seni on mereakadeemia esitlemine mallis riikliku rakenduskõrgkoolina põhjendatud. Ssgreporter (arutelu) 6. jaanuar 2015, kell 00:47 (EET)

Eristatakse iseseisvaid õppeasutusi ja nende filiaale. Eesti kõrgkoolidel on kokku ligi 30 filiaali, TTÜ-l 5, k.a mereakadeemia. Siit mallist on seni filiaalid nähtavasti teadlikult välja jäetud. Kui lisada mereakadeemia, siis peaks olema ka ülejäänud filiaalid, filiaale ja mittefiliaale võiks sellegipoolest eristada. Arvan, et on optimaalne, kui see mall jääb praegusele kujule. 88.196.241.249 6. jaanuar 2015, kell 10:43 (EET)
Et suund on võetud iseseisvate rakenduskõrgkoolide liitmisele avalik-õiguslike suurte ülikoolidega, siis jääb see mall edaspidi veel kõhnemaks. Olgu või mallis eraldi lahtrina, aga Vikipeedia kasutaja jaoks oleks informatiivne leida need rakenduskõrgkoolid, mis on mingis valdkonnas ainsad. Muidu kaob varsti ka praeguse loetelu esimene kui liiga väike. Eesti Mereakadeemia kui rahvusvaheliselt tunnustatud diplomeid väljastav kõrgkool sai just diplomite tunnustamise vajaduse tõttu säilitada senise nime. Informatiivsed ei ole nimed, nagu Tallinna Kolledž või Kuressaare Kolledž - just selles õpetatakse ainsana Eestis väikelaevaehitust. Ssgreporter (arutelu) 7. jaanuar 2015, kell 00:51 (EET)

Ütleme nii, et sind häirib kui Mereakadeemia välja jätta, miskipärast mind häirib ka. Samuti häirib mind kui välja jätta EHI, Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia (endine Akadeemia Nord) ning ka Balti Filmi- ja Meediakool on siiski ülikool. Kolledžitega on nii ja naa ning Lavakas seda enam, kuid minu meelest on ka nende koht ülikoolide mallis õigustatud. Eks vaielda sellel teemal ju võib ja siis saame äkki ka selguse mida me lõpptulemusena näha tahame.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. jaanuar 2015, kell 02:59 (EET)

Kui "ajaloo pärast" lisada EHI, siis tuleks ajaloo pärast lisada ka Ajaloo Instituut. --80.235.90.99 7. jaanuar 2015, kell 07:06 (EET)
EHI ja Nord olid kõrgkoolid, Ajaloo Instituut aga mitte.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. jaanuar 2015, kell 09:54 (EET)

Nüüd on siin subjektiivne valik kõrgkoolide filiaale (ja EHI, mis pole sedagi). Mina saan aru, et mereakadeemia pole ei seaduse ega põhikirja järgi kõrgkool, ta on kõrgkooli struktuuriüksus. Veel vähem on ta ülikool (praegu ülikooli lahtris). Siis tuleks siin ka sõnastust muuta. Kas kool on mingis valdkonnas ainus, sellel pole minu meelest tähtsust. On ka kutsekooli ja muid mittekõrgkoole, mis on oma valdkonnas ainsad.

Soov anda ülevaade Eesti kõrgharidusest laiemalt, selle valdkondadest ja kõrgkoolide struktuurist (endisest ja praegusest) on mõistetav, aga ma ei näe vajadust seda just selle malli külge pookida. Kui juba filiaalid ära tuua, siis võiks peaaegu sama hästi olla ülikoolide muud allasutused (nagu seda ongi EHI). Võib ju teha vajadusel veel mingeid muid navigeerimismalle, näiteks TTÜ filiaalide või kõigi allasutuste navigeerimismalli. 88.196.241.249 7. jaanuar 2015, kell 10:58 (EET)

Keep it simple, keep it short! See mall võiks anda kiire ülevaate Eesti kõrgkoolidest. Erinevate diplomeid väljastavate õppesuundade ja rohkem või vähem autonoomsete allasutuste kohta võiks olla muu joonis, mall, vms--VillaK (arutelu) 7. jaanuar 2015, kell 11:21 (EET)
Muide kui nii võtta, siis pole Tehnikaülikool ise ka mitte ülikool selle sõna traditsioonilises mõttes, veel vähem on seda Kunstiakadeemia või Maaülikool. Iseenesest KISS printsiip on küll ilus, kuid kas ta alati mõistlik on, ei tea. Mereakadeemia on põhikirja järgi kolledž, Balti Filmi- ja Meediakool on aga ülikool. Iseenesest arvaks ma aga hoopis, et tegelt tuleb jah ka Politsei- ja piirivalvekolledž mallile hoopis juurde lisada. Kui nüüd iseseisvusest rääkida, siis Arvutikolledž on Informaatika ja Arvutustehnika Instituudi struktuuriüksus ja sisuliselt seega polegi mitte iseseisev ülikool? Aga kuhu see kirik keset küla ehitada, ei mina tea.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 7. jaanuar 2015, kell 12:13 (EET)
Õppeasutuste staatuse kohta leiad andmed EHISest. Kooli nimi iseenesest pole oluline. Mõned õiendused: 1) meedia- ja filmikooli põhikirjas on öeldud, et tegu on ülikooli kolledžiga, mitte ülikooliga, 2) politsei- ja piirivalvekolledž on sisekaitseakadeemia filiaal 3) Informaatika ja Arvutustehnika Instituut on Arvutikolledžit haldav äriühing, mitte kõrgkool. 88.196.241.249 7. jaanuar 2015, kell 12:54 (EET)
Kardan, et asi hakkab minema rappa sealt maalt, kus hakatakse oma pea ja subjektiivsete tundmuste alusel ümber tegema klassifikatsiooni, mis Eesti õigusaktides (ülikooliseadus, rakenduskõrgkooli seadus) ja registrites (EHIS) - loe allikates - on olemas. Teiste sõnadega, ühe või teise Viki kasutaja tundmus on POV, mitte allikas.--VillaK (arutelu) 7. jaanuar 2015, kell 13:38 (EET)
Praegusel kujul on mall selgem, ainult et TTÜl on varem rakenduskõrgkoolina tegutsenud kolledžeid veel rohkem. Vikipeedia kasutaja ei pruugi teada, millise avalik-õigusliku ülikooliga on üks või teine senine iseseisev rakenduskõrgkool liidetud ja muidu neid nii kergesti ei leiaks. Enamjaolt on tegu aastakümneid iseisvana tegutsenud õppeasutustega. Ssgreporter (arutelu) 8. jaanuar 2015, kell 01:34 (EET)
Mall on nüüd mitmes mõttes segasem nagu eespool selgitatud. Kui mereakadeemiat siin pole, eks lugeja leiab selle siis otsinguga või muid teid pidi ja saab teada, et ta liideti TTÜ-ga. Tõesti, varasemaid iseseisvaid kõrgkoole ja neid, mis enam üldse ei tegutse on, on märksa enam, ja neid, mis on samamoodi kõrgkoolide allasutused. Ma arvan, et versioon, kus kõrgkoolid olid loetletud lihtsa ja selge kriteeriumi järgi, tuleks siiski taastada. 88.196.241.249 8. jaanuar 2015, kell 10:02 (EET)
Olen nõus VillaK-ga, et peab olema objektiivne kriteerium, seega tuleb lähtuda sellest, mida praeguse ametliku määratluse järgi kõrgkooliks peetakse.
Aga siin on veel üks asi. Pealkirjas pole eeldust, et jutt on praegu tegutsevatest kõrgkoolidest. Ja kõrgkooli määratlus on aja jooksul muutunud. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2015, kell 11:27 (EET)
Ma ei tea, navigeerimismallide juures (või üldse sarnastes tabelites) on enamasti eraldi välja toomata, et loetelu on viimase seisuga. 88.196.241.249 8. jaanuar 2015, kell 16:31 (EET)

Kui ma nüüd seda malli vaatan, siis minu meelest on küll üsna selge, et osa asju on kõrgkoolide allasutused. Malli pealkirja võib ka nii tõlgendada. Andres (arutelu) 8. jaanuar 2015, kell 17:10 (EET)

Nojah, aga allasutuste valik on juhuslik. Pealkirja ehk võib tõlgendada nii, et siia alla käiks ka kõrgkoolidega seotud asjad, aga teistpidi läheb minu meelest ikkagi keeruliseks aru saada, millised ülikooli lahtris olevad asjad on ülikoolid ja millised mitte jne. Nagu öeldud, võib ju teha näiteks teatud ülikooli allasutuste kohta eraldi navigeerimismalli, et siinset malli keeruliseks mitte ajada. 88.196.241.249 8. jaanuar 2015, kell 17:23 (EET)
See on jah see häda, et pole selge, miks üks allasutus on võetud ja teine jäetud.--VillaK (arutelu) 8. jaanuar 2015, kell 17:28 (EET)
Hea, et seda malli arutatakse. Minu arvates on probleem mitte vaid see, kas mereakadeemia on või ei ole mallis. TTÜ kolledžeid otsides leidsin kord nende hulgast näiteks varem hästi tuntud ja kaua tegutsenud Tallinna Kaubandustehnikumi ja vist ka Majandustehnikumi. Kui kolledži staatuses rakenduskõrgkoolidele malli praegune lahter ei sobi, siis võib ju teha ühe lahtri juurde. Pean oluliseks, et kõrgharidust andvad õppeasutused oleksid siin koos. Ssgreporter (arutelu) 9. jaanuar 2015, kell 00:23 (EET)
Kahju, et nüüd on esialgsele tagasi pöördutud. Näiteks mulle meeldis see versioon, kui meie 6 avalik-õiguslikku ülikooli olid tulbana ja nendega liidetud rakenduskõrgkoolid iga ülikooli järel. Kui sealt midagi puudu oli, siis oleks ju saanud täiendada. Ssgreporter (arutelu) 10. jaanuar 2015, kell 00:15 (EET)
Need ei olnud ju enamasti liidetud kõrgkoolid ja puuduvaid allasutusi oli palju. Enne täiendamist võiks läbi mõelda, mis siin objektiivse kriteeriumi järgi olema peaks ja kui on mingi liigitus (lahtritesse jagamine), siis see võiks samuti selge olla. Nii või naa ma siiski ei ajaks seda malli keeruliseks. Võib olla mingi muu konkreetsema sisuga navigeerimsmall. On veel Eesti kõrgkoolide loend, kus saab hõlpsamini vastavate täpsustusega ka endisi kõrgkoole loetleda. 88.196.241.249 10. jaanuar 2015, kell 11:42 (EET)