Makroökonoomika
Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka välissektori mõju, mis avaldub eelkõige väliskaubanduse ja -investeeringute riigi maksebilansis.
Makroökonoomika uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, kogutoodang ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg, intressimäärad jms.
Makroökonoomikas ei vaadelda üksikute majandussubjektide käitumise detaile või hindade kujunemist erinevatel turgudel vaid kauba- ja teenuse turgu kui ühtset tervikut, tegemata vahet näiteks põllumajandussaaduste või meditsiiniteenuste turgudel.
Riigi neli peamist makromajanduspoliitilist eesmärki:
1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);
2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);
3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);
4) stabiilne maksebilanss.
Seega on tähtsamateks makroökonoomilisteks näitajataks majanduse koguprodukt (SKP ja RKP), inflatsioon ja tööpuudus. Kõiki võtmemuutujaid analüüstakse kolmel tasandil: praegusel hetkel, lühikesel ajaperioodil ja pikal ajaperioodil. Riigi arengutaseme ja -tempo iseloomustamiseks kasutatakse kõige sagedamini rahvamajanduse koguprodukti (RKP) näitajat.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Makroökonomistid
- Milton Friedman
- John Maynard Keynes
- Robert Lucas Jr
- Robert Mundell
- Finn E. Kydland
- Edward C. Prescott
- Thomas J. Sargent
- J. Bradford De Long
Makroökonoomikaga seotud teemad