Mait Laas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Mait Laas (sündinud 4. augustil 1970) on animafilmirežissöör, produtsent, stsenarist ja kunstnik.

Mait Laasi ja Erkki Kadariku performance-lavastus "Kas oma silm on kuningas?" Lasnamäe Paeväljal, Tallinn 1993. Foto: Mart Viljus
Mait Laas
Sündinud 4. august 1970
Eesti
Amet režissöör, produtsent, stsenarist, kunstnik

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Laas on õppinud Tallinna 46. Keskkooli kunstiklassis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis kunstiõpetuse ja näitejuhtimise lisaerialal (1988–1993). Diplomitöös sidus ta kunstiõpetuse näitejuhtimisega: kirjutas animaloo ja läks sellega edasi nukustuudiosse. Valmis film “Ja õitseski…” (1993), mis on tehtud lamenukk- ja klaasimaalitehnikas. Filmi loomises osalesid ka operaator Urmas Jõemees ja nukujuht Aarne Ahi. Mait Laas sai diplomi cum laude. Viini Kujutavate Kunstide Kõrgkoolis õppis ta audiovisuaalset meediat (professor Peter_Weibeli meistriklass) aastatel 1993–1994 ja Viini Goethenistlikus Kunstikõrgkoolis kunstifilosoofiat. Tallinna Pedagoogiülikooli magistrantuuris jätkusid õpingud kunstiteaduste erialal aastatel 1994–2001. Magistriväitekirja “Visuaalse teadvuse dünaamika” teemaks oli visuaalse kunsti mõju inimest ümbritsevale füüsikalisele maailmale ja tema juhendajaks oli Reet Priiman.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Nukufilmi läks Laas tööle 1995. aastal. Esimene suurem töö sündis 1997. aastal Hardi Volmeriga, kus koostöös loodi ümarnukk- ja piksallatsioonitehnikal animafilm “Keegi veel”. Seejärel hakkas Laas iseseisvalt filme lavastama. 1998. aastal valmis segatehnikas eksperimentaalfilm “Päevavalgus”, kus kasutati kolmemõõtmelist lamenukku ja kuhu kaasati ka inimene[1][2]. 2001. aastal valmis lastefilm “Tulelaeva kulid”[3]. Nukufilm “Teekond Nirvaanasse” (2001)[4] võitis prestiižel Oberhauseni lühifilmifestivalil peapreemia. Filmi on näidatud enam kui 40 festivalil. 2005. aastal esilinastus Berlinalel rahvusvahelises koostöös sündinud episoodifilm "Lost and Found"[5] (episood Gene+Ratio[6]). Laas kogus tunnustust ka animeeritud dokumentaalfilmiga “Aja meistrid” (2008), mis pühendati Eesti nukufilmi pioneeridele Elbert Tuganovile ja Heino Parsile.[7] Maailma esimene täispikk 3D-nukuooper[8]Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu” jõudis 2013. aastal ekraanile[9].

Lastele mõeldes sündis nukufilmisari "Miriami lood"[10] ning koostöös Isabel Raabe, Franziska Sauerbrey ning Raivo Möllitsaga valmis kunstiklassikat elustav animafilmi seeria "Rabenkultur" Saksamaa telekanalile 3Sat Kulturmagazin.[11]

Aastast 1995 on avaldanud erinevaid filmialaseid artikleid ajakirjanduses[12] ja koostanud animafilmiprogramme rahvusvahelistele festivalidele[13].

Mait Laas on osalenud oma teostega paljudel kunstinäitustel ja performance'itel. Tema eestvedamisel on aset leidnud animatsiooni töötoad lastele ja ettekanded tudengitele Eestis, Lätis, Soomes, Saksamaal, Hiinas, Türgis, Inglismaal, USA-s.[14] Animakooli (2001) üks asutajaid. Ta on kirjandusliku rühmituse 14 NÜ[15] ja Euroopa Filmiakadeemia liige.

Raamatud (valik)[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Miriami lood", autorid Leelo Tungal, Peep Pedmanson, koostaja ja 3D fotoillustratsioonide lavastaja Mait Laas, kunstnik Ivika Luisk, kujundanud Martin Pütsep, Ilmar Kuljus, Nukufilm (Eesti Päevaleht, 2009)[16][17]
  • “Tori kihelkonnakiriku kroonika: 17. sajand - 20. sajandi I pool. Die Chronik des Kirchspiels Torgel”, koostanud ja kujundanud Mait Laas, tõlkinud Janis Tobreluts ja Maris Saagpakk (Randivälja Külaselts, 2015)[18]
  • “Pulma Pauli pajatused 1924-1958. Paul Raudsepp” koostaja ja kujundaja Mait Laas (Randivälja Külaselts, 2014) [19]
  • "Ma olin elus lasteaednik. Torist", autor Eva Murula, toimetaja ja kujundaja Mait Laas (Randivälja Külaselts, 2017) [20]

Näitused[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1992 „Kevade sünd" Tallinna Pedagoogilises Instituudis; „Veenus" grupinäitus Tervishoiumuuseumis
  • 1993 „Elu mäng" Göteborgis; „Müra" Eesti noorte kunstnike näitus Tallinna Kunstihoones; „Hall argipäev, valged unenäod ja reaalsus" Tallinna Pedagoogikaülikooli raamatukogus
  • 1993 Diplomilavastus – performance „Kas oma silm on kuningas?" Lasnamäe Paeväljal, Tallinn
  • 1993 Grupinäitus Tallinna Lillepaviljonis
  • 1995 14NÜ Valguslavastus „Kaks muinasjuttu" „Rüütli Galeriis" Tallinnas ja Tartus
  • 1995 „Ego ja mõju" grupinäitus Rahvusraamatukogus[21][22]
  • 1996 Eesti-Austria noorte kunstnike ühisnäitus „1000 aastat Austria riiki" galeriis „Sammas", Tallinn[23]
  • 1997 Osalemine grupinäitustel „Noored Eesti kunstnikud" Kielis ja Schleswigis Saksamaal
  • 1997 Osalemine performance-näitusel „Aeg, ruum, liikumine" Paides
  • 1998 Kirjanike Liidu musta laega saalis 14NÜ ruumiline raamatulavastus „Poeet ja udemeteliini operaator', Tallinn[24]
  • 2001 Kirjanike Liidu musta laega saalis 14NÜ ruumiline raamatulavastus „Aabits", Tallinn
  • 2008 Visuaaletendus "Vaikelu Linnuga" Kanuti Gildi tantsumaratonil "Made in Estonia"[25]
  • 2016 Fotonäitus "Mihkel Tilk - Kunstnik sisemise valguse ja kaameraga aastast 1887“[26]
  • 2020 Elav miniatuur "Leegitsev Randivälja. 18. sajand" Randivälja kirikus, Tori

Filmograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Filmi pealkiri Liik Filmitegija Režissöör
1993 "Ja õitseski..." animafilm režissöör, stsenarist, kunstnik, animaator Mait Laas
1996 "Keegi veel" animafilm režissöör, kunstnik Mait Laas | Hardi Volmer
1998 "Päevavalgus" animafilm režissöör, stsenarist, kunstnik Mait Laas
2000 "Teekond Nirvaanasse" nukufilm režissöör, stsenarist, kunstnik Mait Laas
2001 "Tulelaeva kulid" nukufilm režissöör, kunstnik Mait Laas
2003 "Miriami Jõulupäkapikk" animafilm režissöör, produtsent, monteerija Mait Laas
2005 "Generatsioon" nukufilm režissöör, stsenarist, kunstnik, monteerija Mait Laas
2008 "Aja meistrid" dokumentaalfilm

animafilm

režissöör, stsenarist, operaator, produtsent, kunstnik, monteerija, teksti lugeja, värvimääraja Mait Laas
2009 "Miriami katkine pilt" animafilm idee Priit Tender
2012 "Miriami rohelised täpid" animafilm idee Priit Tender
2012 "Miriami köögikombain" animafilm idee Andres Tenusaar
2013 "Miriami tuulelohe" animafilm idee Riho Unt
2013 "Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu" animafilm režissöör, kunstnik, monteerija Mait Laas
2015 "Miriami kodutu koer" animafilm idee Andres Tenusaar
2016 "Miriami kana unistus" animafilm idee Priit Tender
2016 "Mees ja naine" animafilm režissöör, stsenarist, kunstnik Mait Laas
2017 "Miriam järve ääres" animafilm idee Riho Unt | Sergei Kibus

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • 2016 – Tori Valla vapimärk

Filmiauhinnad (valik)[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1999 I auhind lühifilmide kategoorias, 6. Sinisen Meren Elokuvajuhlat, Rauma, Soome – filmi „Päevavalgus" eest
  • 2000 „One Eisen" (auhind parimale režissöörile), 16. Riia rahvusvaheline filmifestival „Arsenāls" – filmi „Teekond Nirvaanasse" eest
  • 2001 Prix d'animation, 20e Festival International du Film d'Environment, Paris, Prantsusmaa – filmi „Teekond Nirvaanasse" eest[27]
  • 2001 Publikupreemia, 6th Cinematexas International Short Film Festival, Austin, USA – filmi „Teekond Nirvaanasse" eest
  • 2001 Grand prix, 47. Internationale Kurzfilmtage Oberhausen, Saksamaa – filmi „Teekond Nirvaanasse" eest
  • 2008 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (dokumentalfilmi preemia) – filmi „Aja meistrid" eest
  • 2008 Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind Neitsi Maali (aegumatu väljendusrikkuse ja südamesooja kaduvikueiramise eest) – filmi „Aja meistrid" eest
  • 2008 Parima eluloofilmi auhind, 27. Asolo Art Film Festival, Itaalia – filmi „Aja meistrid" eest
  • 2008 FIPRESCI auhind (Balti võistlusprogramm), Tallinna Pimedate Ööde filmifestival – filmi „Aja meistrid" eest
  • 2013 Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aasta animatsioonipreemia – Nukufilmi loomingulisele meeskonnale – Mait Laas, Ragnar Neljandi, Märt Kivi, Ivika Luisk, Triin Sarapik-Kivi
  • 2014 parima animafilmi preemia – Cabrito de Plata – pikkade filmide kategoorias, Monterrey International Film Festival (Mexico) – filmi “Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu” eest
  • 2014 parima välismaise filmi auhind, China International Animation and Digital Arts Festival (CICDAF) – filmi “Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu” eest
  • 2014 "Lumiere" auhind - Euroopa silmapaistev saavutus[28], 6. Rahvusvaheline 3D (I3DF) Liege, Belgia - filmi "Lisa Limone ja Maroc Orange tormakas armulugu" eest
  • 2017 Alves Coista nimeline parima filmi auhind[29] - CINANIMA - 41. International Animated Film Festival (Espinho, Portugal) - filmi "Mees ja naine. Vadja lugu" eest

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Dan Sarto (1. detsember 1999). "SAFO `99: How A Festival Should Be". Animation World Network.
  2. Chris Robinson (2010). Animators Unearthed: A Guide to the Best of Contemporary Animation. New York, London: Contiinuum. Lk 209-215.
  3. Riina Mägi (17. mai 2001). "Animafilm ja eestlase ego". Vooremaa.
  4. Tarmo Teder (9. veebruar 2001). "Kriitikud ja poliitikud". Sirp.
  5. Lauri Kärk, Jaak Lõhmus (14. veebruar 2005). "Meie mees Berliinis". Postimees.
  6. Jan Kaus (2006). Superorgaaniline animatsioon. Teater.Muusika.Kino nr.7,. Lk 89-98.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)
  7. Birgit Püve (4. detsember 2007). "Aja meistrite jälgedes". Ekspress.
  8. Tiit Tuumalu (14. detsember 2016). "Eesti film valiti mõjukamate 3D-filmide sekka". Postimees.
  9. Tiit Tuumalu (19. november 2015). "Isegi radikaalsete kurdide toetajaks on seda nukufilmi peetud". Postimees.
  10. Tõnson, Margit (30. jaanuar 2014). "Miriami isa Mait Laas: hea film peaks andma elujõudu". Ekspress. Vaadatud 30.06.2022.
  11. Rabenkultur (mai 2012). "Klassische Kunst für Kids". tvspielfilm.de. Vaadatud 30.06.2022.
  12. nt. Mait Laas (29. jaanuar 2020). "Birthdays and tombstones: Nukufilm Studio Turns 60". ASIFA Magazine / The International Animation Journal Since 1961.
  13. nt. Zippy Frames (17. oktoober 2019). "DOK Leipzig 2019". Zippy Frames.
  14. "Pencils, Puppets and Pixels, Berlinale Talents". 15. veebruar 2010.
  15. Monica Sikk. "Avangard muutuvale inimesele" Õhtuleht, 16. veebruar 1996
  16. Aasaru, Heikki (26. juuli 2009). "Ilmus Eestis esimene 3D piltidega lasteraamat". err.ee. Vaadatud 30.06.2022.
  17. Kruuse, Merilin (3. august 2009). "Esimene 3D-piltidega Eesti lasteraamat vallutab müügiedetabeleid". delfi.ee. Vaadatud 30.06.2022.
  18. Aldur Vunk. "Tori kihelkonnakiriku kroonika". Tuna 1 / 2016.
  19. Merike Teder (21. mai 2014). "Mälestusteraamat juhatas sõjahauani". Postimees.
  20. Valme, Valner (29. märts 2017). "Mart Juur soovitab ja lasteaiakasvataja kirjutab". err.ee. Vaadatud 30.06.2022.
  21. Ruth Jyrjo. "Mustvalge asi paberist & papist". Keel ja Kirjandus 1994/6. {{netiviide}}: puuduv või tühi |url= (juhend)
  22. Udo Uibo. "Meie luuleke". Looming ; 4 1994-04.
  23. Juku-Kalle Raid (8. november 1996). "Õnn: naturaalsuse ja meedia kokkupõrge Vabaduse väljakul". Postimees kultuur.
  24. Mati Sirkel. "Keegi ei karju ega kakle, keegi ei tulista". Looming 1998 / 3.
  25. "Selgusid tänavused Tallinna kultuuriteo laureaadid". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. detsember 2021. Vaadatud 9. detsembril 2021.
  26. "128 aastat tagasi unikaalseid pilte teinud fotograafi tööd saavad esmakordselt näitusele". Postimees. 14. detsember 2015.
  27. Anton Nigov (Tõnu Õnnepalu) (2002). Harjutused. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 208-211.
  28. Tiit Tuumalu (30. detsember 2014). "Mait Laasi film sai Lumiere´i auhinna". Postimees.
  29. "Mait Laasi "Mees ja naine. Vadja lugu" võitis Cinamina festivalil parima filmi preemia". ERR. 12. november 2017.

Muud allikad[muuda | muuda lähteteksti]