Mainzi kuurvürstkond
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2015) |
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
|
Kurfürstentum Mainz 780–1803 | |
  Lipp
Vapp
| |
 Mainzi kuurvürstkond aastal 1648 (Erfurt ja Eichsfeld kaugemal kirdes pole näidatud) | |
| Valitsusvorm | vasall, valitav feodaalmonarhia |
|---|---|
| Osa | Saksa-Rooma riigist |
| Pealinn | Mainz |
Mainzi kuurvürstkond (Kurfürstentum Mainz või Kurmainz) oli mainekaim ja üks mõjukamaid riike Saksa-Rooma riigis selle loomisest kuni lõpetamiseni 19. sajandi alguses. Roomakatoliku hierarhias oli Mainzi peapiiskop-kuurvürst esimene Saksamaal (primas Germaniae), puhtalt auamet, mida teised peapiiskopid aeg-ajalt edutult saada püüdsid. Keisririigis oli peale Mainzi kuurvürsti veel vaid kaks kiriklikku kuurvürsti: Kölni kuurvürstkonnas ja Trieri kuurvürstkonnas.
Mainzi peapiiskop-kuurvürst oli ka Saksamaa (üks kolmest Saksa-Rooma riigi titulaarkuningriigist, teised kaks olid Itaalia ja Burgundia) ülemkantsler ja sellisena esimene keisririigi kõigi kiriklike ja ilmalike vürstide seas ning allus ainult keisrile. Tema poliitiline roll, peamiselt osastisriikide ja keisri vahendajana, oli märkimisväärne.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Piiskopitool rajati Vana-Rooma aegadel Mainzi linnas, mis oli Rooma provintsipealinn Moguntiacum, kuid amet muutus tõeliselt tähtsaks pärast Mainzi ülendamist peapiiskopkonnaks aastatel 780–782. Esimesed piiskopid enne 4. sajandit on legendaarsete nimedega, alustades Crescensist. Esimene kindlalt tõendatud Mainzi piiskop oli Martinus 343. aastal. Mainzi kiriklikku ja ilmalikku tähtsust dateeritakse alates püha Bonifatiuse saamisest piiskopitoolile 747. aastal. Bonifatius oli varem olnud peapiiskop, kuid piiskopitoolile tuli see au alles tema järglase Lulluse ajal.
Kuurvürstkonna territoorium koosnes mitmest hajutatud alast: Mainzi-äärsed maad Reini mõlemal kaldal; territoorium piki Maini jõge Frankfurdist ülesvoolu (sealhulgas Aschaffenburgi kreis); Eichsfeldi piirkond Alam-Saksis ja Tüüringis; ning territoorium Erfurdi ümbruses Tüüringis.
-
-
Johannisburgi loss Aschaffenburgis -
Mainzi kuberneride loss Erfurdis
Nagu üldiselt Saksa-Rooma riigis, erines vürstliku piiskopkonna või peapiiskopkonna territoorium sellest, mis vastas piiskopkonnale või peapiiskopkonnale puhtalt vürstliku piiskopi või peapiiskopi vaimuliku jurisdiktsiooni all. Varauusajal oli Mainzi peapiiskopkond (vaata kaarti allpool) suurim kiriklik provints Saksamaal, hõlmates Mainzi ja 10 abipiiskopkonda.
-
-
Erfurdi toomkirik ja Püha Severuse kirik Erfurdis
1802. aastal kaotas Mainz oma peapiiskopliku olemuse. Ilmalikustamistega, millega kaasnes 1803. aasta Saksamaa mediatisatsioon (Reichsdeputationshauptschluss), koliti kuurvürsti Karl Theodor von Dalbergi tool Regensburgi ja kuurvürstkond kaotas oma vasakkalda territooriumid Prantsusmaale, paremkalda alad piki Maini Frankfurdist allavoolu Hessen-Darmstadti ja Nassau vürstidele ning Eichsfeldi ja Erfurdi Preisi kuningriigile. Dalberg säilitas Aschaffenburgi ala kui Aschaffenburgi vürstkonna. 1810. ühendas Dalberg Aschaffenburgi, Frankfurdi, Wetzlari, Hanau ja Fulda, et moodustada 1810. aastal uus Frankfurdi suurhertsogkond. Dalberg astus tagasi 1813. aastal ja 1815. aasta Viini kongressiga jagati tema territooriumid Baieri kuningriigi, Hessen-Kasseli kuurvürstkonna, Hesseni suurhertsogkonna ja Frankfurdi vabalinna vahel.
Tänapäevane Mainzi piiskopkond asutati 1802. aastal, kui Mainz kaotas oma peapiiskopkonna seisuse ja jäi üheks piiskopkonnaks Prantsusmaa territooriumil. 1814. aastal ulatus selle jurisdiktsioon üle Hessen-Darmstadti territooriumi.