Hessen-Darmstadti maakrahvkond

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Landgrafschaft Hessen-Darmstadt
Hessen-Darmstadti maakrahvkond
1567–1806
Wappen Hessen-Darmstadt 1736.jpg
Vapp (1736)
HRR 1789 Landgrafschaft Hessen-Kassel.png
Valitsusvorm feodaalmonarhia
Osa Saksa-Rooma riigist, Reini Liidust
Pealinn Darmstadt

Hessen-Darmstadti maakrahvkond (saksa: Landgrafschaft Hessen-Darmstadt) oli Saksa-Rooma riigi osariik, mida valitses Hesseni dünastia noorem haru. See moodustati aastal 1567 pärast Hesseni maakrahvkonna jagamist maakrahv Philipp I nelja poja vahel.

Maakrahvide residents oli Darmstadtis, sellest ka nimi. Napoleoni sõdade tulemusena ülendati maakrahvkond pärast keisririigi lõpetamist aastal 1806 Hesseni suurhertsogkonnaks.

Geograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Maakrahvkond koosnes lõunapoolsest Starkenburgi territooriumist Darmstadti residentsiga ja põhjapoolsest Ülem-Hesseni provintsist koos Alsfeldi, Gießeni, Grünbergiga, loodepoolsest hinterland valdusest ümber Gladenbachi, Biedenkopfi ja Battenbergi, samuti Vöhl eksklaavist Alam-Hessenis.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hessen-Darmstadti maakrahvkond tekkis aastal 1567, kui Georg, noorim neljast maakrahv Philipp I Suuremeelse pojast sai Hesseni maad endises Katzenelnbogeni krahvkonnas. Tema vanem vend Wilhelm IV sai Hessen-Kasseli maakrahvkonna, samas teine poeg Ludwig IV omandas Hessen-Marburgi ja kolmas Philipp II sai Hessen-Rheinfelsi maakrahviks.

Hesseni sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Hesseni sõda.

Hessen-Rheinfelsi liin hääbus Philippi surmaga aastal 1583. Kui lastetu Hessen-Marburgi maakrahv Ludwig IV aastal 1604 Marburgi lossis suri, viis pärilusvaidlus tema maade üle koos usuerinevustega kalvinistliku Hessen-Kasseli ja luterliku Hessen-Darmstadti vahel terava aastakümnetepikuse vastasseisuni. Kuna Marburgi ülikool muutus Hessen-Kasseli maakrahvi Moritzi võimu all kalvinistlikuks, asutas tema nõbu Hessen-Darmstadtist Ludwig V aastal 1607 luterliku Gießeni ülikooli.

Pärimiskonflikt jätkus Kolmekümneaastase sõja laiemas võitluses, kus Hessen-Kassel asus protestantlike riikide poolele ja Hessen-Darmstadt asus keisri poolele. Hessen-Homburg ja Hessen-Rotenburg lõid vastastest lahku aastatel 1622 ja 1627. Kuigi Hessen-Darmstadt ja Hessen-Kassel jõudsid aastal 1627 kokkuleppeni, tekkisid tülid taas, põhjustades inter alia Dorsteni piiramise ja kulmineerudes rea avalahingutega alates 1645. aastast, kui Kasseli maakrahvinna Amalie Elisabeth piiras Marburgi. Konflikt lahendati lõpuks 1648. aasta Vestfaali rahu eelõhtul, rohkem kui 80 aastat pärast valduste jagunemist. Suured osad vaidlusalusest Ülem-Hesseni territooriumist, sealhulgas Marburg, läksid vanemale Kasseli liinile, kui Hessen-Darmstadt säilitas Gießeni ja Biedenkopfi.

18. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1736 pärisid Hessen-Darmsatdti maakrahvid hääbunud Hanau-Lichtenbergi krahvide valdused, mille taas vaidlustasid nende Kasseli nõod. Hessen-Darmstadt sai suure territooriumi ilmalikustamisest ja mediatisatsioonist (1803. aasta Reichsdeputationshauptschluss). Kõige märkimisväärsem oli Vestfaali hertsogkonna omandamine, mida varem omas Kölni vürstlik peapiiskop, samuti territooriumid Mainzi vürstlikult peapiiskopilt ja Wormsi vürstlikult piiskopilt.

Aastal 1806, pärast Saksa-Rooma riigi lõpetamist ja tema nõo, Hessen-Kasseli kuurvürsti Wilhelm I minemaajamist, ühines maakrahv Ludwig X Napoleoni Reini Liiduga ja võttis tiitliks Hesseni suurhertsog.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]