Magneesiumisulamid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Magneesiumisulamid on sulamid, mis sisaldavad umbes 90%–99% magneesiumi ning lisaks põhiliselt alumiiniumi, tsinki ja mangaani. Eriotstarbel kasutatakse ka tsirkooniumi, lantanoide, tooriumi, liitiumi ja hõbedat sisaldavaid magneesiumisulameid.

Standardiseeritud magneesiumisulamid sisaldavad teatud vahekorras magneesiumi ning alumiiniumi, tsinki ja mangaani. Kõige levinum tähistuste süsteem on ASTM-süsteem. Selle järgi on näiteks AZ31 plaatide ja ekstrudeeritud profiilide valmistamiseks mõeldud sulam, kus on umbes 3% alumiiniumi ja umbes 1% tsinki; AZ91 on vormide valmistamiseks mõeldud sulam, mis sisaldab 9% alumiiniumi ja 1% tsinki.

Tuntuim magneesiumisulam on elektron.

Omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Standardiseeritud magneesiumisulamite tihedus on 1,76–1,83 kg/cm³. Nad kuuluvad kõige kergemate konstruktsioonimaterjalide hulka. Alumiinium on umbes 1,5 korda ja teras umbes 4,5 korda raskem.

Magneesiumisulamite füüsikaline voolavuspiir on 150–380 MPa ja elastsuspiir (0,2-protsendise pikenemise juures) umbes 80–250 MPa. Kõige kõrgemad väärtused saadakse termilisel töötlemisel, mida magneesiumi-alumiiniumi-tsingisulamitel võib teha, kui alumiiniumisisaldus ületab 6%. Elastsusmoodul on sõltumatult sulami tüübist umbes 45 000 MPa.

Enamik magneesiumisulameid on ka suure soojusjuhtivuse ja elektrijuhtivusega ning vibratsioone summutavad.

Magneesiumisulamite puuduseks võrreldes teiste metalliliste materjalidega on piiratud kasutatavus kõrgete temperatuuride ning niiske sooli sisaldava atmosfääri korral (vähene korrosioonikindlus).

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kerguse tõttu sobivad magneesiumisulamid näiteks lennukite ja autode detailide ning kantavate seadmete (redelite, elektriliste tööriistade, mootorsaagide jms) valmistamiseks.

Tähtis on ka hea töödeldavus (sepistatavus).