Maasilinn

Maasilinn ehk Maasi linnus (saksa keeles Soneburg) on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Saaremaa vallas Maasi külas.

Varemed asuvad Orissaare–Leisi maantee 4. kilomeetrist 500 m põhja pool.

Linnuse järgi on nime saanud siluri Jaagarahu lademe Maasi kihid.^[1]

Välimik

Maasilinna linnusel on niinimetatud laiendatud elutorn-tüüpi peahoone, mis on ümbritsetud ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga, mille loode-, kirde- ja kagukülje vastas varem paiknesid ülejäänud hooned.

Peahoone (46,9×12,2 m) on rajatud kahes etapis. Läänepoolne, 20,8 meetri pikkune kahe piilariga osa, millele on hiljem lisatud 26,1 meetri pikkune juurdeehitis, on vanem. Selles asuvad mantelkorsten ja hüpokaustahi. Seinad on 2,1–3 meetrit paksud. Mõlemad pooled on olnud kolmekorruselised. Tänaseks on neist säilinud 7,5–8 m kõrgune osa, hõlmates kunagise linnuse esimest ja osaliselt ka teist korrust. Peahoone on ümbritsetud avara, ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga. Müür on varustatud poolümarate eenduvate pealt lahtiste suurtükitornide ehk basteidega, hiljem ka muldkindlustustega.

Ka linnuse ülejäänud ehitised on rajatud mitmes etapis ringmüüri loode-, kirde- ja kagukülje vastu. Viimased suuremad ehitustööd toimusid nähtavasti pärast linnuse esimest purustamist 1566. aastal. Väljast oli kogu linnus vallikraaviga ümbritsetud. Sellega olid ühendatud kolm suurt linnusest lõuna pool paiknevat kalatiiki.

Ajalugu

Ordumeister Burchard von Dreileben rajas Maasilinna pärast Jüriöö ülestõusu lõplikku mahasurumist 1345. aastal foogtkonna keskuseks saarlaste hävitatud Pöide ordulinnuse asemele. Algne linnus oli puust, kuna laastatud maa ei võimaldanud laiaulatuslikke töid. Kivist linnus ehitati Goswin von Herike valitsusajal, kuid täielikult sai linnus valmis järgnevail sajandeil. Linnuse ehitus oli karistuseks saarlastele, millest ka selle saksakeelne nimi Soneburg ('trahvi- ehk karistuslinnus').

Suuri ümberehitusi linnuses tegi foogt Tonys Ubelacker aastal 1518. Tema eestvedamisel ehitati tõenäoliselt osa eeslinnust. Selle nurkades asuvad suurtükitornid on aga veelgi hilisemat päritolu, sellele viitavad kohalt leitud raidkunsti detailid, mis on renessansiajastule vastavate vormidega. Viimased ehituslikud täiendused võiksid pärineda 16. sajandi keskelt.

Maasilinnus jäi Maasilinna foogtkonna keskusena ordu kätte 1564. aastani, mil viimane foogt Heinrich Lüdinghausen-Wulf andis linnuse koos juurdekuuluvate maadega Taanile üle.

Taanlased purustasid Maasilinna 1566. aastal. Üsna pea linnus taastati, kuid 1568. aastal Klaus Kurselli juhtimisel ja 1575. aastal vallutasid linnuse rootslased ja mõlemal korral sai sellest nende tugipunkt Saaremaal. Et vältida selle kordumist, lasti linnus 1576. aastal Taani kuninga Frederik II käsul õhku. Sellest ajast on linnus seisnud varemetes.

Taastamine

Maasi linnuse restaureerimist alustati Orissaare valla raha eest 2001. aasta lõpus. Linnuse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus. Senini oli näha vaid küngas ning mõni müürijupp, nüüd aga on märgata, et seal oli suur ehitis.

Tänapäeval korraldatakse varemete ümbruses mitmesuguseid üritusi, kaasa arvatud etendusi.

Vaateid linnusele

Maasi ordulinnuse sissepääs (2005)
Meri jääb paremat kätt (2007)
Peauks jääb vasakule, korrus allapoole (2007)
Trepiastmed Maasi ordulinnuses (2005)
Aadam ja Eeva. Leitud Maasilinna varemetest. Kujud asuvad Saaremaa Muuseumi väljapanekus Kuressaare linnuses.