Korvpalli maailmameistrivõistlused
Korvpalli maailmameistrivõistlused (1950 .aastast 2010. aastani oli nimetus FIBA maailmameistrivõistlused[1]) on kord nelja aasta tagant peetav korvpalliturniir meeste rahvusmeeskondadele.
Otsus FIBA korvpalli maailmameistrivõistluste läbiviimiseks tehti FIBA maailmakongressi koosolekul 1948. aasta suveolümpiamängudel Londonis.[2]
Turniiride formaat[muuda | muuda lähteteksti]
Erinevatel turniiridel on olnud erinev finaalturniiril osalevate võistkondade arv (10–24 meeskonda aastatel 1950. kuni 2014. ja 32 meeskonda 2019. ja 2023. aastal) ning võistlussüsteemis on kasutatud erinevaid formaate.
1950. aastal osales 10 võistkonda alguses väljalangemismängudes, millele järgnes 6 parema osavõtul ringturniir. Aastatel 1954–1974 alustati alagrupiturniiridega, mille järel alagruppide paremad mängisid meistri selgitamiseks finaalgrupis. Ei peetud väljalangemismänge, võistkonnad mängisid eelringile järgnenud lõppfaasis omavahel vaid ühe korra ning selle põhjal selgus lõppjärjestus. 1978. aastal lisandus kuldmedalimäng finaalgrupi kahe parema ja pronksimäng kolmanda ja neljanda koha meeskondade vahel.
1986. aastal laienes turniir korraks 24 võistkonnani, kellest moodustati 4 kuueliikmelist alagruppi. Sellele järgnesid 2 vahegrupi mängud (igast alagrupist kolm) paremate vahel ning seejärel toimusid väljalangemismängud vahegruppide kahe parema osavõtul. Aastatel 1990–2002 mängisid taas 16 võistkonda kahes alagrupietapis. Medaliomanikud selgitati 4 parima vahel väljalangemissüsteemis.
Aastatel 2006–2014 lubati osalema jälle 24 meeskonda, kes jagati 4 alagruppi, igas 6 võistkonda. 16 paremat (4 igast alagrupist) selgitasid meistri seejärel süsteemis "kaotaja langeb välja".
2019. ja 2023. aasta finaalturniiridel osales 32 võistkonda. Moodustati 8 nelja meeskonnaga alagruppi. Selgitati turniirisüsteemis iga alagrupi kaks paremat, kes liitusid teises faasis mõne teise alagrupi kahe paremaga. Nendega mängiti läbi, oma vaheline mäng võeti algfaasist kaasa. Vahegruppide kaks paremat jätkasid mänge meistritiitli saamiseks alates veerandfinaalist esimese kaotuseni (millele järgnesid küll kohamängud).
Maailmameistri karikas[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 1967. aastast on igal turniiril maailmameistriks tulnud meeskond saanud korvpalli leiutaja James Naismithi auks nime saanud Naismithi karika. Karikas oli kavandatud anda võitjale alates esimesest maailmameistrivõistlusest 1950. aastal, kuid see teostus alles 1967. aastal, kui FIBA lõpuks karika tellis. Algset trofeed kasutati aastatel 1967–1994. 1998. aasta FIBA maailmameistrivõistluste jaoks valmistati uuendatud karikas ning esimene trofee asub praegu Hispaanias Pedro Ferrándizi sihtasutuses.[3]
Teine karikas on kujundatud Egiptusest inspireerituna lootosekujulisena, millele on nikerdatud mandrite kaardid ja kontinente sümboliseerivad vääriskivid. Dr. Naismithi nimi on graveeritud kõigile neljale küljele ladina, araabia, hiina ja egiptuse tähtede ning hieroglüüfidega. Trofee on 47 sentimeetrit kõrge ja kaalub üheksa kilogrammi.[4]
Kõige uuemat Naismithi karikat tutvustati 2019. aasta FIBA MM-valikturniiride loosimistseremooniatel, mis toimusid 7. mail 2017. Umbes 60 sentimeetrit kõrge (1998. aasta versioonist 13 cm kõrgem) karikas on peaaegu täielikult valmistatud kullast ja selle põhjas on eelmiste maailmameistrivõistluste meistrite nimed. Karika "rõngale" on graveeritud ka FIBA esialgne nimi (Federation Internationale de Basketball Amateur).
Turniiride medalimängud[muuda | muuda lähteteksti]
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Edukamad meeskonnad[muuda | muuda lähteteksti]
| Meeskond | Tiitlid | Teine koht | Kolmas koht | Neljas koht |
|---|---|---|---|---|
 USA
|
5 (1954, 1986, 1994, 2010, 2014) | 3 (1950, 1959, 1982) | 4 (1974, 1990, 1998, 2010) | 3 (1963, 1967, 2023) |
.svg){kind=small} Jugoslaavia#
|
5 (1970, 1978, 1990, 1998, 2002) | 3 (1963, 1967, 1974) | 2 (1982, 1986) | |
 Nõukogude Liit#
|
3 (1967, 1974, 1982) | 3 (1978, 1986, 1990) | 1 (1963) | |
 Brasiilia
|
2 (1959, 1963) | 2 (1954, 1970) | 1 (1978) | 2 (1950, 1986) |
 Hispaania
|
2 (2006, 2019) | 1 (1982) | ||
 Argentina
|
1 (1950) | 2 (2002, 2019) | 1 (2006) | |
 Saksamaa
|
1 (2023) | 1 (2002) | ||
 Venemaa
|
2 (1994, 1998) | |||
 Serbia
|
2 (2014, 2023) | 1 (2010) | ||
 Kreeka
|
1 (2006) | 2 (1994, 1998) | ||
 Türgi
|
1 (2010) | |||
 Tšiili
|
2 (1950, 1959) | |||
 Prantsusmaa
|
2 (2014, 2019) | 1 (1954) | ||
 Leedu
|
1 (2010) | 1 (2014) | ||
 Horvaatia
|
1 (1994) | |||
 Filipiinid
|
1 (1954) | |||
 Kanada
|
1 (2023) | |||
 Itaalia
|
2 (1970, 1978) | |||
 Austraalia
|
1 (2019) | |||
 Kuuba
|
1 (1974) | |||
 Uus-Meremaa
|
1 (2002) | |||
 Puerto Rico
|
1 (1990) | |||
 Hiina Vabariik
|
1 (1959) |
Edukamad mängijad[muuda | muuda lähteteksti]
Mängijad, kes on kahekordsed maailmameistrivõistluste kuldmedalivõitjad:
| Koht | Mängija | Riik | Alates | Kuni | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Krešimir Ćosić |  Jugoslaavia |
1967 | 1978 | 2 | 2 | – | 4 |
| Wlamir Marques |  Brasiilia |
1954 | 1970 | 2 | 2 | – | 4 | |
| 3 | Amaury Pasos | Brasiilia |
1954 | 1967 | 2 | 1 | 1 | 4 |
| Sergei Belov |  NSV Liit |
1967 | 1978 | 2 | 1 | 1 | 4 | |
| 5 | Carmo de Souza | Brasiilia |
1959 | 1970 | 2 | 1 | – | 3 |
| 6 | Vlade Divac | Jugoslaavia  Serbia ja Montenegro |
1986 | 2002 | 2 | – | 1 | 3 |
| Jatyr Schall | Brasiilia |
1959 | 1967 | 2 | – | 1 | 3 | |
| Modestas Paulauskas | NSV Liit |
1967 | 1974 | 2 | – | 1 | 3 | |
| Priit Tomson | NSV Liit |
1967 | 1974 | 2 | – | 1 | 3 | |
| 10 | Dejan Bodiroga | Serbia ja Montenegro |
1998 | 2002 | 2 | – | – | 2 |
| Stephen Curry |  USA |
2010 | 2014 | 2 | – | – | 2 | |
| Predrag Drobnjak | Serbia ja Montenegro |
1998 | 2002 | 2 | – | – | 2 | |
| Rudy Fernández |  Hispaania |
2006 | 2019 | 2 | – | – | 2 | |
| Marc Gasol | Hispaania |
2006 | 2019 | 2 | – | – | 2 | |
| Rudy Gay | USA |
2010 | 2014 | 2 | – | – | 2 | |
| Derrick Rose | USA |
2010 | 2014 | 2 | – | – | 2 | |
| Dejan Tomašević | Serbia ja Montenegro |
1998 | 2002 | 2 | – | – | 2 | |
| Waldemar Blatskauskas | Brasiilia |
1959 | 1963 | 2 | – | – | 2 |
Mängijad, kes on neljakordsed maailmameistrivõistluste medalivõitjad:
| Koht | Mängija | Riik | Alates | Kuni | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Krešimir Ćosić | Jugoslaavia |
1967 | 1978 | 2 | 2 | – | 4 |
| Wlamir Marques | Brasiilia |
1954 | 1970 | 2 | 2 | – | 4 | |
| 3 | Amaury Pasos | Brasiilia |
1954 | 1967 | 2 | 1 | 1 | 4 |
| Sergei Belov | NSV Liit |
1967 | 1978 | 2 | 1 | 1 | 4 | |
| 5 | Alexander Belostenny | NSV Liit |
1978 | 1990 | 1 | 3 | – | 4 |
| 6 | Ubiratan "Bira" Pereira Maciel | Brasiilia |
1963 | 1978 | 1 | 1 | 2 | 4 |
| Dražen Dalipagić | Jugoslaavia |
1974 | 1986 | 1 | 1 | 2 | 4 |
Turniiride väärtuslikumad mängijad (MVP), keda nimetatakse alates 1994. aastast:
- 1994 Shaquille O'Neal, USA
- 1998 Dejan Bodiroga, Serbia ja Montenegro
- 2002 Dirk Nowitzki, Saksamaa
- 2006 Pau Gasol, Hispaania
- 2010 Kevin Durant, USA
- 2014 Kyrie Irving, USA
- 2019 Ricky Rubio, Hispaania
- 2023 Dennis Schröder, Saksamaa
Muu statistika:
- Brasiillane Oscar Schmidt on kõigi aegade resultatiivseim mängija, kogudes aastatel 1978–1990 neljal turniiril kokku 906 punkti.
- Kreeklane Nikos Galis on ühe turniiri lõikes läbi aegade resultatiivseim, visates 1986. aasta maailmameistrivõistluste turniiril keskmiselt 33,7 punkti mängu kohta.
- Serblane Željko Obradović on ainus, kes võitnud tiitli nii treeneri kui ka mängijana. Ta kuulus 1990. aasta maailmameistritiitli võitnud Jugoslaavia koondisse ja juhendas 1998. aastal maailmameistritiitli võitnud Serbia ja Montenegro koondist.
- Viiel turniiril on osalenud kolmteist mängijat, neist 7 Brasiiliast.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ World Cup History. FIBA.basketball. Retrieved 9 August 2023.
- ↑ FIBA World Championship History. FIBA. 1 January 2007.
- ↑ Ancient Egypt in basketball. egyptology.blogspot.com. 17 January 2006.
- ↑ Naismith Trophy Unites Five Continents. FIBA.com. Archived from the original on 26 August 2010.