Tüvesevõru


Tüvesevõru (saksa keeles Wirtel, prantsuse keeles bague) on raidkivist või eritellistest võrutaoline profiilne ehismotiiv sambal või portaali- vms kaare mõikal. Tugevalt eenduvana toel või kaarel paiknedes liigendab seda rütmiliselt. Esineb peamiselt hilisromaani ja varagooti ehituskunstis, seda leiab ka sama ajaperioodi vanavene arhitektuuris.[1]
Eesti keskaegses arhitektuuris esinevad tüvesevõrud sageli Saare-Lääne piiskopkonna kirikute portaalidel ja interjööris (Valjala, Kihelkonna, Kaarma jt Saaremaa kirikud, Lääne-Nigula kirik, Ridala kirik), ent ka Kesk-Eesti sama perioodi kirikuhoonetel (Türi kirik).
-
Valjala kiriku ümarkaarne romaani portaal viie tüvesevõruga
-
Kihelkonna kiriku kooriruumi raiddetailid, sh tüvesevõruga poolsammas
-
Tüvesevõruga sambad Karja kiriku kooriruumi nurkades
-
Türi kiriku lõunaportaal raiddetailidega.
-
Türi kiriku lõunaportaali raidkivist detailid. All kolmeastmeline tüvesevõru.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti arhitektuur. Oskussõnastik. Kirjastus Valgus. Tallinn 1993.