Tüvesevõru

Allikas: Vikipeedia
Tüvesevõrud kimppiilari sambakestel Vezelay kiriku kooriruumis
Profileeritud tüvesevõru seob samba seinaga

Tüvesevõru (saksa keeles Wirtel, prantsuse keeles bague) on raidkivist või eritellistest võrutaoline profiilne ehismotiiv sambal või portaali- vms kaare mõikal. Tugevalt eenduvana toel või kaarel paiknedes liigendab seda rütmiliselt. Esineb peamiselt hilisromaani ja varagooti ehituskunstis, seda leiab ka sama ajaperioodi Kiievi-Russi arhitektuuris.[1]

Eesti keskaegses arhitektuuris esinevad tüvesevõrud sageli Saare-Lääne piiskopkonna kirikute portaalidel ja interjööris (Valjala, Kihelkonna, Kaarma jt Saaremaa kirikud, Lääne-Nigula kirik, Ridala kirik), ent ka Kesk-Eesti sama perioodi kirikuhoonetel (Türi kirik).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti arhitektuur. Oskussõnastik. Kirjastus Valgus. Tallinn 1993.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]