Läänemere kilu
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2013) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (November 2021) |
Läänemere kilu | |
---|---|
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
Selts |
Heeringalised Clupeiformes |
Sugukond |
Heeringlased Clupeidae |
Perekond |
Kilu Sprattus |
Liik |
Euroopa kilu sprattus |
Alamliik |
Läänemere kilu balticus |
Trinaarne nimetus | |
Sprattus sprattus balticus (Schneider, 1908) |
Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.
Levik
[muuda | muuda lähteteksti]Läänemere kilu leidub Atlandi ookeani kirdeosas ning suuremas osas Läänemerest (teda ei leidu Põhjalahes ja Soome lahe idaosas).
Püügist
[muuda | muuda lähteteksti]Püütud saaki hoitakse puhastamata ca 2–3 päeva, et kalakehade seedeelundkond saaks tühjeneda. Peale selle tuleb kalu kiirelt töödelda, et ei hakkaks domineerima ensüüm katalaas. Selleks kalad kas külmutatakse või toimetatakse kuivale maale rajatud töötlemistehastesse või viiakse otse tarbijatele – näiteks restoranidele ja turgudele jne.
Kulinaaria
[muuda | muuda lähteteksti]Kalakehad on inimtoiduks olnud sajandeid. Seega on välja kujunenud ja kodumajapidamistes tarvitusel hulganisti kilukehade kulinaarseid retsepte ja erinevaid valmistamisviise. Tuntumad neist: külmutamine, soolamine, kuivatamine, praadimine, keetmine, suitsutamine, marineerimine, grillimine ja aurutamine.
Kilu soolamine
[muuda | muuda lähteteksti]Kilu soolasid meie esivanemad peaasjalikult sügisperioodil. Kilu jäetakse rookimata, soovi korral üksnes pestakse kergelt. Nõrutatakse ning nõrgunud kilud laotakse õhukindlatesse nõudesse, näiteks klaaspurkidesse, kõhud ülespoole. Kilukihtide vahele raputatakse soola ja vürtsisegusid ning mõni loorberileht iga üle paari kilukihi. Soolatud kilud koos soolamisnõuga paigutatakse kindlasti jahedasse, muidu hakkavad kilud lagunema, mitte soolduma.
Kilude soolamise retsept aastast 1927
40 naela kilu, 5-7 naela peent inglise soola, 3 loodi vürtsi, 2 loodi pipart, 1 lood muskaatõit, 1/2 loodi muskaatpähklit, 1/2 loodi ingveri, 1 lood kaneeli, 1/2 loodi nelki, 1/2 loodi koriandrit, 4 loodi salpeetrit, 1/4-1/2 naela suhkrut ja mõned loorberi lehed.
Kõik nimetatud vürtsid peale loorberilehtede tuleb peeneks jahvatada.
Kilukehade keemiline koostis
[muuda | muuda lähteteksti]Nimetus ja kogus
- Vett 60–80 %
- Rasva 0,4–22%
- Valke 19–27%
Rasvhapete sisaldus
[muuda | muuda lähteteksti]Rasvhapete koostis ja kogus sõltub aastaaegadest merekeskkonnas: enne talve ehk oktoobris-novembris säilitavad kilud söögi olemasolu korral rohkem rasvu, millest kala talvekuudel elatub. Rasvhapete sisaldus on esitatud protsentides.
- 14:0 rasvhape 6,4
- 16:0 18,3
- 16:1* 5,4
- 18:0 2,0
- 18:1* 17,8
- 18:2 oomega-6 1,2
- 18:3 oomega-3 1,3
- 18:4 oomega-3 2,6
- 20:1* 6,2
- 20:4 oomega-3 0,7
- 20:4 oomega-6 0,2
- 20:5 oomega-3 6,1
- 22:1* 12,1
- 22:5 oomega-3 0,7
- 22:6 oomega-3 12,9
Küllastunud rasvhapped kokku 27,7
Monoküllastamata rasvhapped 42,8
Polüküllastamata oomega-3-rasvhappeid kokku 24,2
Polüküllastamata oomega-6-rasvhappeid kokku 1,6
Mikro- ja makromineraalid (mg/100 g)
[muuda | muuda lähteteksti]- Naatrium (Na) 279
- Kaalium (P) 209
- Kaltsium (Ca) 47
- Raud (Fe) 0,8
- Seleen (Se) 0,01
- Tsink (Zn) 2,2
- Mangaan (Mn) 0,1
- Magneesium (Mg) 16
- Fosfor (P) 120
- Vask (Cu) 0,07
Steroolid
[muuda | muuda lähteteksti]- Kolesterool 57
- Fütosterool -
Aminohapped g/100 g
[muuda | muuda lähteteksti]Alaniin 1,0
Arginiin 1,1
Asparagiinhape 1,8
Fenüülalaniin 1,0
Glutamiinhape 2,5
Glütsiin 0,8
Histidiin 0,4
Isoleutsiin 0,9
Leutsiin 1,4
Lüsiin 1,3
Metioniin 0,5
Proliin 0,7
Seriin 0,7
Treoniin 0,8
Türosiin 0,7
Valiin 0,9
Proteiini indeks (aluseks 100) 128
Rasvlahustuvad vitamiinid µg/100 g
[muuda | muuda lähteteksti]- A -
- D 18,7
- E 1,2 mg/100 g
Vesilahustuvad vitamiinid mg/100 g
[muuda | muuda lähteteksti]- Tiamiin B1 0,08
- Riboflaviin B2 0,15
- Niatsiin B3 4,7
- Pantoteenhape B5 0,6
- Püridoksiin B6
- Kobalamiinid B12 7 µg/100 g
Süsivesikud 0 g /100 g kohta
[muuda | muuda lähteteksti]- Kiudained 0 g
- Tärklised 0 g
- Suhkrud 0,0 g
Glükeemiline indeks (GI aluseks suhkur 100) 0
Põletiku soodustamise indeks (päevas neto 50) - 186, keskmiselt põletikku soodustav
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Kalatoitude valmistamise käsiraamat, Karl Oskar, Tln. 1927
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/SPRSPR2.htm
- A. Dänhardt, A. Temming, Effects of haul duration on the physical condition of sprat larvae
- Andreas Dänhardt, Myron A. Peck, Catriona Clemmesen & Axel Temming DEPTH-DEPENDENT NUTRITIONAL CONDITION OF SPRAT (SPRATTUS SPRATTUS) LARVAE IN THE CENTRAL BORNHOLM BASIN, BALTIC SEA
- Kilu Kalavikis
- "Uuring: Läänemerest saab räimepüügi raportite kiuste kilumeri" ERR Novaator, 29. juuli 2022