Läänemere kilu

Läänemere kilu
Läänemere kilu
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Kiiruimsed Actinopterygii;
Selts	Heeringalised Clupeiformes;
Sugukond	Heeringlased Clupeidae;
Perekond	Kilu Sprattus;
Liik	Euroopa kilu sprattus;
Alamliik	Läänemere kilu balticus;
Trinaarne nimetus
	Sprattus sprattus balticus; (Schneider, 1908)

Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala heeringaliste seltsis, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik. Kõiki väikseid heeringalisi nagu kilu ja anšoovis nimetatakse mõnikord ka üldnimetusega sardiinid (eriti toodete nimedes), kuigi sardiinid on eraldi alamperekonnad heeringaliste seltsis.

Levik

Läänemere kilu leidub Atlandi ookeani kirdeosas ning suuremas osas Läänemerest (teda ei leidu Põhjalahes ja Soome lahe idaosas). Läänemeres on kilu rohkem avameres, Soome lahe lääne- ja keskosas ning Riia lahe lääneosas, muudes piirkondades on selle arvukus üsna madal.^[1]

Püügist

Püütud saaki hoitakse puhastamata ca 2–3 päeva, et kalakehade seedeelundkond saaks tühjeneda. Peale selle tuleb kalu kiirelt töödelda, et ei hakkaks domineerima ensüüm katalaas. Selleks kalad kas külmutatakse või toimetatakse kuivale maale rajatud töötlemistehastesse või viiakse otse tarbijatele – näiteks restoranidele ja turgudele jne. Kuna kilu leidub palju avameres, siis püütakse seda sageli traallaevadega.

Kulinaaria

Kalakehad on inimtoiduks olnud sajandeid. Seega on välja kujunenud ja kodumajapidamistes tarvitusel hulganisti kilukehade kulinaarseid retsepte ja erinevaid valmistamisviise. Tuntumad neist: külmutamine, soolamine, kuivatamine, praadimine, keetmine, suitsutamine, marineerimine, grillimine ja aurutamine.

Kilu soolamine

Pikemalt artiklis Vürtsikilu

Kilu soolasid meie esivanemad peaasjalikult sügisperioodil. Kilu jäetakse rookimata, soovi korral üksnes pestakse kergelt. Nõrutatakse ning nõrgunud kilud laotakse õhukindlatesse nõudesse, näiteks klaaspurkidesse, kõhud ülespoole. Kilukihtide vahele raputatakse soola ja vürtsisegusid ning mõni loorberileht iga üle paari kilukihi. Soolatud kilud koos soolamisnõuga paigutatakse kindlasti jahedasse, muidu hakkavad kilud lagunema, mitte soolduma.

Kilude soolamise retsept aastast 1927

40 naela kilu, 5-7 naela peent inglise soola, 3 loodi vürtsi, 2 loodi pipart, 1 lood muskaatõit, 1/2 loodi muskaatpähklit, 1/2 loodi ingveri, 1 lood kaneeli, 1/2 loodi nelki, 1/2 loodi koriandrit, 4 loodi salpeetrit, 1/4-1/2 naela suhkrut ja mõned loorberi lehed.

Kõik nimetatud vürtsid peale loorberilehtede tuleb peeneks jahvatada.

Kilukehade keemiline koostis

Nimetus ja kogus

Vett 60–80 %
Rasva 0,4–22%
Valke 19–27%

Rasvhapete sisaldus

Rasvhapete koostis ja kogus sõltub aastaaegadest merekeskkonnas: enne talve ehk oktoobris-novembris säilitavad kilud söögi olemasolu korral rohkem rasvu, millest kala talvekuudel elatub. Rasvhapete sisaldus on esitatud protsentides.

14:0 rasvhape 6,4
16:0 18,3
16:1* 5,4
18:0 2,0
18:1* 17,8
18:2 oomega-6 1,2
18:3 oomega-3 1,3
18:4 oomega-3 2,6
20:1* 6,2
20:4 oomega-3 0,7
20:4 oomega-6 0,2
20:5 oomega-3 6,1
22:1* 12,1
22:5 oomega-3 0,7
22:6 oomega-3 12,9

Küllastunud rasvhapped kokku 27,7

Monoküllastamata rasvhapped 42,8

Polüküllastamata oomega-3-rasvhappeid kokku 24,2

Polüküllastamata oomega-6-rasvhappeid kokku 1,6

Mikro- ja makromineraalid (mg/100 g)

Naatrium (Na) 279
Kaalium (P) 209
Kaltsium (Ca) 47
Raud (Fe) 0,8
Seleen (Se) 0,01
Tsink (Zn) 2,2
Mangaan (Mn) 0,1
Magneesium (Mg) 16
Fosfor (P) 120
Vask (Cu) 0,07

Steroolid

Kolesterool 57
Fütosterool -

Aminohapped g/100 g

Proteiini indeks (aluseks 100) 128

Rasvlahustuvad vitamiinid µg/100 g

A -
D 18,7
E 1,2 mg/100 g

Vesilahustuvad vitamiinid mg/100 g

Tiamiin B1 0,08
Riboflaviin B2 0,15
Niatsiin B3 4,7
Pantoteenhape B5 0,6
Püridoksiin B6
Kobalamiinid B12 7 µg/100 g

Süsivesikud 0 g /100 g kohta

Kiudained 0 g
Tärklised 0 g
Suhkrud 0,0 g

Glükeemiline indeks (GI aluseks suhkur 100) 0

Põletiku soodustamise indeks (päevas neto 50) - 186, keskmiselt põletikku soodustav

Vaata ka

Viited

↑ "Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)". Kalapeedia.

Kirjandus

Kalatoitude valmistamise käsiraamat, Karl Oskar, Tln. 1927

Välislingid

[1] "Läänemere kilu (Sprattus sprattus balticus)". Kalapeedia.

[1]