Läänemere kilu

Allikas: Vikipeedia


Läänemere kilu
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Kiiruimsed Actinopterygii
Selts: Heeringalised Clupeiformes
Sugukond: Heeringlased Clupeidae
Perekond: Kilu Sprattus
Liik: Euroopa kilu sprattus
Alamliik: Läänemere kilu balticus
Trinaarne nimetus
Sprattus sprattus balticus
(Schneider, 1908)
Euroopa kilu, mis on väga sarnane Läänemere kiluga

Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala, euroopa kilu (Sprattus sprattus) alamliik.

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Läänemere kilu leidub Atlandi ookeani kirdeosas ning suuremas osas Läänemerest (teda ei leidu Põhjalahes ja Soome lahe idaosas).

Püügist[muuda | muuda lähteteksti]

Püütud saaki hoitakse puhastamata ca 2–3 päeva, et kalakehade seedeelundkond saaks tühjeneda. Peale selle tuleb kalu kiirelt töödelda, et ei hakkaks domineerima ensüüm katalaas. Selleks kalad kas külmutatakse või toimetatakse kuivale maale rajatud töötlemistehastesse või viiakse otse tarbijatele – näiteks restoranidele ja turgudele jne.

Kulinaaria[muuda | muuda lähteteksti]

Kalakehad on inimtoiduks olnud sajandeid. Seega on välja kujunenud ja kodumajapidamistes tarvitusel hulganisti kilukehade kulinaarseid retsepte ja erinevaid valmistamisviise. Tuntumad neist: külmutamine, soolamine, kuivatamine, praadimine, keetmine, suitsutamine, marineerimine, grillimine ja aurutamine.

Kilu soolamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kilu soolasid meie esivanemad peaasjalikult sügisperioodil. Kilu jäetakse rookimata, soovi korral üksnes pestakse kergelt. Nõrutatakse ning nõrgunud kilud laotakse õhukindlatesse nõudesse, näiteks klaaspurkidesse, kõhud ülespoole. Kilukihtide vahele raputatakse soola ja vürtsisegusid ning mõni loorberileht iga üle paari kilukihi. Soolatud kilud koos soolamisnõuga paigutatakse kindlasti jahedasse, muidu hakkavad kilud lagunema, mitte soolduma.

Kilude soolamise retsept aastast 1927

40 naela kilu, 5-7 naela peent inglise soola, 3 loodi vürtsi, 2 loodi pipart, 1 lood muskaatõit, 1/2 loodi muskaatpähklit, 1/2 loodi ingveri, 1 lood kaneeli, 1/2 loodi nelki, 1/2 loodi koriandrit, 4 loodi salpeetrit, 1/4-1/2 naela suhkrut ja mõned loorberi lehed.

Kõik nimetatud vürtsid peale loorberilehtede tuleb peeneks jahvatada.

Kilukehade keemiline koostis[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetusja kogus

  • Vett 60–80 %
  • Rasva 0,4–22%
  • Valke 19–27%

Rasvhapete sisaldus[muuda | muuda lähteteksti]

Rasvhapete koostis ja kogus sõltub aastaaegadest merekeskkonnas: enne talve ehk oktoobris-novembris säilitavad kilud söögi olemasolu korral rohkem rasvu, millest kala talvekuudel elatub. Rasvhapete sisaldus on esitatud protsentides.

rasedus

  • 14:0 rasvhape 6,4
  • 16:0 18,3
  • 16:1* 5,4
  • 18:0 2,0
  • 18:1* 17,8
  • 18:2 oomega-6 1,2
  • 18:3 oomega-3 1,3
  • 18:4 oomega-3 2,6
  • 20:1* 6,2
  • 20:4 oomega-3 0,7
  • 20:4 oomega-6 0,2
  • 20:5 oomega-3 6,1
  • 22:1* 12,1
  • 22:5 oomega-3 0,7
  • 22:6 oomega-3 12,9

Küllastunud rasvhapped kokku 27,7

Monoküllastamata rasvhapped 42,8

Polüküllastamata oomega-3-rasvhappeid kokku 24,2

Polüküllastamata oomega-6-rasvhappeid kokku 1,6

Mikro- ja makromineraalid (mg/100 g)[muuda | muuda lähteteksti]

Steroolid[muuda | muuda lähteteksti]


Aminohapped g/100 g[muuda | muuda lähteteksti]

Alaniin 1,0

Arginiin 1,1

Asparagiinhape 1,8

Fenüülalaniin 1,0

Glutamiinhape 2,5

Glütsiin 0,8

Histidiin 0,4

Isoleutsiin 0,9

Leutsiin 1,4

Lüsiin 1,3

Metioniin 0,5

Proliin 0,7

Seriin 0,7

Treoniin 0,8

Trüptofaan -

Türosiin 0,7

Valiin 0,9

Proteiini indeks (aluseks 100) 128

Rasvlahustuvad vitamiinid µg/100 g[muuda | muuda lähteteksti]

  • A -
  • D 18,7
  • E 1,2 mg/100 g

Vesilahustuvad vitamiinid mg/100 g[muuda | muuda lähteteksti]

Süsivesikud 0 g /100 g kohta[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kiudained 0 g
  • Tärklised 0 g
  • Suhkrud 0,0 g

Glükeemiline indeks (GI aluseks suhkur 100) 0

Põletiku soodustamise indeks (päevas neto 50) - 186, keskmiselt põletikku soodustav

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kalatoitude valmistamise käsiraamat, Karl Oskar, Tln. 1927

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]