Luuüdi
See artikkel räägib anatoomia mõistest; toiduaine kohta vaata artiklit Üdi (kulinaaria) |
Luuüdi ehk üdi (ladina keeles medúlla óssium) on enamiku selgroogsete toruluude diafüüside õõsi ja käsnolluse põrgakestevahelisi ruume täitev sidekoeline aine, kus leidub mitmete vererakkude tüvivorme.[1][2]
Terminoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Luuüdi on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse "Terminologia Histologica" ja rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse "Terminologia Anatomica".
Ülesanded
[muuda | muuda lähteteksti]Luuüdis toimub peamine hematopoees: erütropoees, leukotsütopoees ja osaliselt ka lümfotsütopoees (hiljem küpsevad lümfotsüüdid lümfoidorganites).[3]
Kasvamise ajal on ülekaalus aktiivne ehk punane luuüdi (ladina keeles medúlla óssium rúbra), millest 4.–5. eluaastaks on osa muutunud rasvastunud ehk kollaseks luuüdiks (ladina keeles medúlla óssium fláva).[4][5] Täiskasvanul toimub hematopoees peamiselt lameluude punases luuüdis, näiteks koljuluudes, lülisamba lülides, puusaluudes, abaluudes, rinnakuluus, roietes. Toruluude epifüüsides asendub see aja jooksul mitteaktiivse ehk kollase luuüdiga.[6][5]
Luuüdi strooma ehk toes koosneb suures osas kollasest luuüdist.
Histoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Punases luuüdis komplekteeritakse erütrotsüüte, granulotsüüte ja trombotsüüte, mis tuuakse verre arteriaalsete kapillaaride venoosurgete kaudu.[5] Punases luuüdis asuvad osteogeensed rakud komplekteerivad uut luukudet.[2]
Luuüdi rakkude hulka kuuluvad hematopoeetilised tüvirakud. Luuüdi strooma koosneb retikulaarsest sidekoest. Stroomas leidub lisaks retikulaarrakkudele ka muud tüüpi rakke: fibroblaste, makrofaage, adipotsüüte, osteoblaste, osteoklaste, müotsüüte, dendriitrakke ja endoteelirakke.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Sissekanne Terminologia Histologicas H2.00.04.4.00002: Medulla ossium. Luuüdi
- Sissekanne Terminologia Anatomicas A13.1.01.001. Medulla ossium. Luuüdi
- "Meditsiinisõnastik", tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido. 2004, Kirjastus Medicina, lk 440, 627, ISBN 9985-829-55-7.
- SA TÜ Kliinikum. Hematoloogia-onkoloogia Kliinik. Normaalne veri ja luuüdi. Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013) (PDF)
- Meeli Roosalu, "Inimese anatoomia", lk 26, Kirjastus Koolibri. 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
- Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 166-167, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, ISBN 9985-829-36-0.
- Arne Lepp. "Inimese anatoomia. I osa. Liikumisaparaat, siseelundid", Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 45, 2013, ISBN 978-9949-32-239-8.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Vikisõnastiku artikkel: luuüdi |
Vikisõnastiku artikkel: üdi |
Vikisõnastiku artikkel: kondiüdi |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Luuüdi |