Linnulaht
| Linnulaht | |
|---|---|
 | |
| Valgla maad | Eesti |
| Pindala | 69,2 ha |
| Pikkus | 2600 m |
| Laius | 650 m |
| Keskmine sügavus | 0,5 m |
| Suurim sügavus | 2 m |
| Kõrgus merepinnast | 0,6 m |
| Koordinaadid | 58° 14′ 53″ N, 22° 26′ 42″ E |
Linnulaht (ka Väikelaht) on järv Saaremaal Saaremaa vallas Kuressaare linna läänepiiril. Laht eraldus Läänemerest umbes 1000 aastat tagasi.[1]
Linnulaht on 69,2 ha suur ja paikneb merepinnast vaid 0,6 m kõrgusel. Järv on madal, suurim sügavus (järve põhjaosas) ulatub 2 meetrini, keskmine sügavus on 0,5 m.[1]
Linnulahe linnustiku kaitseks loodi 1927. aastal Linnulahe kaitseala.[1]
Veerežiim[muuda | muuda lähteteksti]
Linnulahe vee läbivool on võrdlemisi väike: vähene sissevool toimub kraavide ja põhjaallikate kaudu[1], väljavool aga kraavi (Kallaku jõe) vahendusel Suurlahte[2]. Merevett satub lahte harva, seda peamiselt suurvee ajal Nasva jõe ja Mullutu-Suurlahe kaudu.[2] Sel ajal võib veetase tõusta kuni 0,5 m.[1]
Linnulahe vesi on rohekaskollakat värvi ja vähese läbipaistvusega (0,5 m).[1] Lahe vee pH-tase on kõrge (9,65), st sealne hapnik on üleküllastunud (115%). Samuti on seal rohkelt toitesooli, kloriide ja sulfaate, mis annavad mõista mere lähedusest. [3]
Talviti jääb rohketoiteline järv ummuksisolekusse. Veevahetus toimub 1–2 korda aastas.[1]
Elustik[muuda | muuda lähteteksti]
Linnustik[muuda | muuda lähteteksti]
Tänu ornitoloogilisele kaitsealale on Linnulahe linnustik liigirikas. Piirkonnas pesitseb arvukalt kalakajakaid (Larus canus), jõgitiire (Sterna hirundo) ja väikekajakaid (Larus minutus, Hydrocoloeus minutus), samuti leidub tuttpütte (Podiceps cristatus), hallhanesid (Anser anser) ning sinikael- (Anas platyrhynchos) ja luitsnokk-parte (Anas clypeata). Esindatud on ka Eestis harva nähtavad linnuliigid, näiteks kühmnokk-luiged (Cygnus olor), väikehüübid (Lxobrychus minutus) ja -huiged (Porzana parva).[4] Mitmed nimetatutest kuuluvad ka looduskaitse alla.[3]
Linnulahes pesitseb Eesti suurim naerukajakate (Larus ridibundus) koloonia, lisaks on see populaarne pesitsus- ja rändeala teiste veelindude hulgas.[1]
Kalastik[muuda | muuda lähteteksti]
Linnulahe kalastik on võrdlemisi mitmekesine, esineb näiteks nii hauge (Esox lucius), ahvenaid (Perca fluviatilis) ja särgi (Rutilus rutilus) kui ka säinaseid (Leuciscus idus), luukaritsaid (Pungitius pungitius) ja roosärgi (Scardinius erythrophthalmus). Domineeriv liik on aga koger (Carassius carassius).[1] Lahest on püütud Saaremaa järvede ainus teib (Leuciscus leuciscus).[3]
Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]
Veekogust võib leida mitmeid kaldaveetaimi, näiteks harilikku pilliroogu (Phragmites australis), harilikku soosõnajalga (Thelypteris palustris) ja hundinuiasid (Typha). Veesisesest taimestikust domineerib vahelmine näkirohi (Najas marina subsp. intermedia), leidub ka harilikku haneheina (Zannichellia palustris) ja epifüütseid niitvetikaid (Ulothrix zonata).[3]
Linnulahes leiduvatest taimedest on Eestis looduskaitse II kategooriasse arvatud jumalakäpp (Orchis mascula) ja meri-näkirohi (Najas marina), III kategooriasse aga suur käopõll (Listera ovata), hall käpp (Orchis militaris) ja niidu-asparhernes (Tetragonolobus maritimus, ka Lotus maritimus).[3]
Kaitse[muuda | muuda lähteteksti]
Linnulaht kuulub Linnulahe kaitsealale. Samuti kuulub see nii Mullutu-Loode linnuala kui ka loodusalana (keskkonnaregistri kood EE0040443) Euroopa Liidu Natura 2000 kaitsevõrgustikku.[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Linnulaht (Väike laht, Väikelaht) (s. a.). Kalapeedia. https://www.kalapeedia.ee/linnulaht-vaike-laht-vaikelaht.html.
- ↑ 2,0 2,1 Linnulaht (2003). Eesti Entsüklopeedia, nr 12. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/linnulaht1.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Ott, Ingmar jt (2012). Rannikujärvede uurimiste tulemused. – Rannikulõukad Eestis ja Läänemere keskosas. Arengulugu, geoloogia ja hüdroloogia, elustik ning looduskaitseline väärtus. Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, Keskkonnaamet, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskus.
- ↑ Mäemets, Aare (1977). Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn.