Väikehüüp

Väikehüüp
Väikehüüp
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Pelikanilised Pelecaniformes;
Sugukond	Haigurlased Ardeidae;
Perekond	Hüüp Botaurus;
Liik	Väikehüüp;
Binaarne nimetus
	Botaurus minutus; L., 1766
	; Väikehüübi levila; – pesitsusala; – paigalind; – talvitusala
Sünonüümid
	Ardea minuta; Ixobrychus minutus

Väikehüüp ehk hüüpel (Botaurus minutus) on haigurlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Austraalia väikehüüp loeti varem väikehüübi alamliigiks Ixobrychus minutus dubius.^[2]

Välimus

Väikehüüp on 27–36 cm pikk, tiibade siruulatus on 40–58 cm ja kaal 60–150 g.^[3]

Sulestik on ookerkollane, lagipea ja ülapool on must. Nokk on kollane. Jalad on rohelised.^[4]

Noorlinnu sulestik on üleni mustatriibuline.^[4] Udusulis poegade ülapool on beež, alapool valge. Nokk on hallikasroosa. Jalad on rohekashallid, varbad on roosad.^[5]

Väikehüüp sarnaneb välimuselt hüübile, kuid hüüp on suurem.^[4]

Alamliigid ja levik

Liigil on kolm alamliiki:^[2]

Botaurus minutus minutus (Linnaeus, 1766) – Kesk- ja Lõuna-Euroopast Kesk-Aasia ja Loode-Indiani
Botaurus minutus payesii (Hartlaub, 1858) – Sahara-taguses Aafrikas
Botaurus minutus podiceps (Bonaparte, 1855) – Madagaskaril

1930.–60. aastatel pesitsesid väikehüübid ka Eestis.^[6]

Elavad rabades, jõgede ja järvede ääres, soodes, oaasides, märgadel rohumaadel, padumere rannikul, mangroovides ja riisipõldudel. Võivad pesitseda inimasustuse lähedal. Himaalajas on neid kohatud 1800 m kõrgusel merepinnast.^[5]

Toitumine

Toituvad peamiselt putukatest, aga ka ämblikest, limustest, koorikloomadest, kaladest, konnadest, kullestest, väikestest roomajatest ja lindudest.^[3]

Toituvad üksi. Toitu otsides seisavad paigal või kõnnivad aeglaselt. B. m. minutus ja podiceps on peamiselt videvikulise eluviisiga, kuid võivad toituda ka päeval, payesii on rohkem päevase eluviisiga. Lõuna-Aafrika Vabariigis elavad väikehüübid on kõige aktiivsemad keskpäeval.^[3]

Pesitsemine

Pesitsevad üksikult või hajusates kolooniates, kus pesad on üksteisest 30–100 m kaugusel. Isaslind ehitab pesa taimevartest. Pesa on 15–20 cm lai ja asub roostikus või puu otsas.^[5]

Lääne-Palearktises ja Indias pesitsevad maist juulini, Lõuna-Aafrika Vabariigis juunist vebruarini.^[3] Euroopas pesitsevad väikehüübid munevad 5–6 muna mõõtmetega 36 × 26 mm, Aafrikas 3–4 muna mõõtmetega 34,6 × 26,6 mm. Mune hauvad mõlemad vanemad 16–20 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 27 päeva vanuselt.^[5]

Looduslikud vaenlased

Hispaanias söövad väikehüübi mune rotid,^[7] Indias õuevaresed ja must-harksabad.^[8]

Viited

↑ BirdLife International (2018). Ixobrychus minutus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2019.
1 2 "Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans". IOC World Bird List. Vaadatud 26. septembril 2025.
1 2 3 4 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 425-426. ISBN 978-84-87334-10-8.
1 2 3 Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 62.
1 2 3 4 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 313–319. ISBN 0-19-854981-4.
↑ Ots, Margus; Paal, Uku (2013). "LINNUHARULDUSED EESTIS 2012. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 11" (PDF). Hirundo. 26: 26–50.
↑ Pardo-Cervera, Fabricio; Sørensen, Iben Hove; Jensen, Cristian; Ruiz, Xavier; Sánches-Alonso, Cristina (2010). "Breeding biology of the little bittern Ixobrychus minutus in the Ebro delta (NE Spain)" (PDF). Ardeola. 57 (2): 407–416.
↑ Fazili, Mustahson Farooq (2014). "Clutch predation in relation to mean vegetation height and reed density at the nest in little bittern (Ixobrychus minutus minutus)" (PDF). Journal of Global Biosciences. 3 (2): 516–519.

Välislingid

Väikehüüp andmebaasis eElurikkus

[1] BirdLife International (2018). Ixobrychus minutus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2019.

[IOC-2] 1 2 "Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans". IOC World Bird List. Vaadatud 26. septembril 2025.

[del_Hoyo-3] 1 2 3 4 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 425-426. ISBN 978-84-87334-10-8.

[Kumari-4] 1 2 3 Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 62.

[Kushlan-5] 1 2 3 4 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 313–319. ISBN 0-19-854981-4.

[Ots-6] Ots, Margus; Paal, Uku (2013). "LINNUHARULDUSED EESTIS 2012. Eesti linnuharulduste komisjoni aruanne nr. 11" (PDF). Hirundo. 26: 26–50.

[Pardo-Cervera-7] Pardo-Cervera, Fabricio; Sørensen, Iben Hove; Jensen, Cristian; Ruiz, Xavier; Sánches-Alonso, Cristina (2010). "Breeding biology of the little bittern Ixobrychus minutus in the Ebro delta (NE Spain)" (PDF). Ardeola. 57 (2): 407–416.

[Fazili-8] Fazili, Mustahson Farooq (2014). "Clutch predation in relation to mean vegetation height and reed density at the nest in little bittern (Ixobrychus minutus minutus)" (PDF). Journal of Global Biosciences. 3 (2): 516–519.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]