Lilienthali vald

Lilienthali vald
Pindala	72,6 km² (2017)
Elanikke	20 293 (31.12.2022)
Koordinaadid	53° 9′ N, 8° 54′ E
Valla asend Osterholzi kreisis

Lilienthal on vald Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Osterholzi kreisis.

Valla pindala on 72,03 km². 31. detsembril 2017 elas seal 19 061 inimest. Vald külgneb Bremeniga (Vaba Hansalinn Bremen).

Ajalugu

Lilienthal kuulus Bremeni peapiiskopkonda.

Lilienthali klooster

Lilienthali (linnaõiguseta) väikelinna ajalugu algas nunnakloostri asutamisega vürstliku peapiiskopi Gerhard II poolt. 1232. aastal algas tsistertslaste kloostri ehitamine, nime all Vallis Liliorum, ning valmis hoone pühitseti 1264. aastal. 15. sajandi jooksul oli kloostri õitseaeg. Pärast reformatsiooni ja tsistertslastest nunnade ümberpööramist sai sellest luterlik naiste konvent, ning kuni Kolmekümneaastase sõja lõpuni 1648. aastal jäi see kahetsusväärsetesse tingimustesse. 1650. aastal toimus linna sekulariseerumine. Kloostri juurde kuulunud maa, mis oli killustunud, kujunes Lilienthali väikelinnaks.

Rootsi ja Hannover

1648. aastal, rahulepingu tingimuste kohaselt, mis lõpetas Kolmekümneaastase sõja (Vestfaali rahu), muudeti vürstlik peapiiskopkond Bremeni hertsogkonnaks, mida valitseti koos Verdeni vürstkonnaga, mida esialgu valitseti personaalunioonis Rootsi krooniga. Kuninganna Kristiina saatis ühe oma väejuhtidest, krahv Friedrich von Hessen-Eschwege, äsjaloodud Osterholzi parunkonda (Herrschaft), kus nii Lilienthali kui ka Osterholzi kulud olid liidetud. Pärast tema varajast surma 1655. aastal võttis parunkonna valitsuse üle tema naine Eleonora, asukohaga Osterholzis, kus ta tegi palju ära maapiirkondade elanike majanduslike ja sanitaartingimuste parandamisel. Pärast tema surma 1692. aastal läks parunkond tagasi Rootsi kuningakoja kätte. Lilienthal jäi Rootsi Bremen-Verdeni osaks 1712. aastani (sellepärast on vapil Rootsi lipu sinine ja kollane), mil ta langes Taani okupatsiooni alla, ja 1719. aastal langes see Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonna (kõnekeeles Hannoveri kuurvürstkonna) suveräniteedi alla, mis valitses Bremen-Verdenit personaalunioonis.

1740. aastal lammutati kloostri hooned, peale kiriku.

Astronoomia Lilienthalis

1782. aastal sai peamagistraadiks (Amtmann) Johann Hieronymus Schröter. Lisaks sellele haldusametile mängis ta oma eluajal ka suurt rolli astronoomia edendamisel. Oma kantseleisse Lilienthalis ehitas ta observatooriumi. Järgnenud aastatel sai Lilienthali observatoorium maailma kõige paremini varustatud observatooriumiks. Üks selle tehnoloogilisi edusamme oli "Riesenteleskop" (hiigelteleskoop), 50,8 cm apertuuri ja 8,25 m fookuskaugusega teleskoop. Tänu teleskoobile sai Lilienthal tuntuks ning valitsuse ja sõjaväeametnikud hakkasid tema abi kasutama astronoomia küsimustes. Schröter jäi kontakti paljude oluliste selle aja astronoomidega. Üheskoos Heinrich Wilhelm Olbersi ja teiste õpetlastega asutas ta 1800. aastal Lilienthalis Astronoomiaühingu. 1. septembril 1804 avastas Karl Ludwig Harding observatooriumis asteroidi 3 Juno. Pärast Schröteri surma 1816. aastal hakkas observatoorium lagunema. 1850. aastal hävitati ülejäänud struktuur. Suur osa observatooriumist saadeti enne lammutusi Göttingeni ülikooli.

19. sajand

Befreiungskrieg (lahingud aastatel 1813–1815, mis lõpetasid Napoleoni sõjad) tabas Lilienthali raskelt. Pärast vahejuhtumit taganemise ajal panid Prantsuse väed terve küla põlema. Ainult kirik, mõned majad ja observatoorium pääsesid leekidest (kuid observatoorium rüüstati ja olulised dokumendid hävitati).

Pärast ülesehitust kasvas toonane omavalitsus pidevalt. 1939. aastal oli seal 3100 elanikku, 1974. aastal 12 500. Pärast naaberlinna liidendamist samal aastal oli rahvaarv 17 000.

1823. aastal ühendati Bremen-Verden reaalunioonis Hannoveri kuningriigiga ning selle territoorium sai Stade regiooni osaks. 1866. aastal kaotas Hannoveri kuningriik oma iseseisvuse. Lilienthal sai Preisi kuningriigi omaks, 1885. aastal Lilienthali magistraat kaotati ja see ühendati Osterholziga uue Osterholzi kreisi moodustamiseks.

20. ja 21. sajand

Aastatel 1900–1956 oli Lilienthal Bremeni ja nõmmepiirkonnaga põhjas ühendatud kitsarööpmelise raudtee abil. Tänapäeval kasutatakse selle joondumist jalgrattateena.

1. augustist 2014 täiendati ühistranspordisüsteemi Lilienthalis Bremer Straßenbahni liiniga, mis läheb piki peatänavat.

Täna on Lilienthalis 6 tuulegeneraatorit, mis annavad aastas 6 013 246,00 kWh.

• 
  Maarja kloostrikirik
• 
  Raekoda ja kloostrikirik
• 
  Peatänav Bremer Straßenbahni liiniga, avati aastal 2014
• 
  Püha Jüri kirik St. Jürgeni paikkonnas
• 
  Püha Jüri kirik, vaadatuna Bremeni kaitsetammilt Wümme jõel
• 
  Tuuleveski torn Frankenburgi paikkonnas

Paikkonnad

Täna on Lilienthaliga ühendatud palju endisi sõltumatuid külasid.

Mõned neist on asutatud raba hõlvamise käigus 18. sajandil, seda organiseeris Jürgen Christian Findorff: Lüningsee (1763), Lüninghausen (1764), Westerwede (1764), Moorende (1778), Mooringen (1778), Schrötersdorf (1805, nimetatud J. H. Schröteri järgi) ja Neu Mooringen (1808).

Mõned ühendamisajad:

• 1827. aastal, Lilienthal sai Butendieki, mille Bremen andis Hannoveri kuningriigile, maatüki eest Bremerhaveni asutamiseks.
• 1929. aastal, mitu väikest nõmmeküla ühendati.
• 1937. aastal,
  • Lilienthal liidendas Falkenbergi, Frankenburgi, osa Moorhausenist, Trupe, Truperdeichi ja Trupermoori,
  • Sankt Jürgen liidendas teise osa Moorhausenist, Niederende, Oberende ja Wührdeni,
  • Worphausen liidendas Moorende ja Mooringeni
• 1974. aastal, Lilienthal liidendas Heidbergi, Sankt Jürgeni, Seebergeni ja Worphauseni.

Sõpruslinnad

• 1970. aastast Hollandi omavalitsus Stadskanaal.
• 1993. aastal lisandus Émerainville linn Pariisi läheduses.

Välislingid

• http://www.lilienthal.de/
• http://www.worphausen.de