Liivimaa-Pihkva sõda
See artikkel räägib aastatel 1341–1343 peetud sõjast; aastatel 1480–1481 peetud sõja kohta vaata artiklit Liivimaa-Pihkva sõda (1480–1481) |
Liivimaa–Pihkva sõda | ||||
---|---|---|---|---|
Toimumisaeg | 1341–1343 | |||
Toimumiskoht | ||||
Osalised | ||||
| ||||
Väejuhid või liidrid | ||||
|
Liivimaa-Pihkva sõda oli aastatel 1341–1343 Liivi ordu, Eestimaa hertsogkonna ja Pihkva vürstriigi vägede vahel peetud sõjaretkedest koosnenud lahingutegevus Eesti- ja Pihkvamaal.
Sõjategevuse algus
[muuda | muuda lähteteksti]Lõuna-Eestit ja Lätimaad valitseva Liivi ordu ja Pihkva vürstriigi vahelise sõjategevuse põhjuseks oli Liivi ordu esindajate poolt Lätimaal Pihkva vürstriigi saadikute solvamine (peksmine), millele pihkvalased vastasid 1341. aasta detsembri lõpus sõjaretkega Lätimaale, Pihkva valitud vürsti Vsevolod Aleksandrovitši juhtimisel. Pärast sõjaretke aga vürst Vsevolod Aleksandrovitš lahkus Pihkvast.
Ordu sõjaretk Pihkvasse, 1341–1342
[muuda | muuda lähteteksti]1341. aastal tegi Liivi ordu vastusõjakäigu Pihkva suunal, ehitas Pihkva suunal strateegilisel kohal, Piusa jõe kõrgel kaldal kohas, kus Meeksi oja Piusasse suubub, 1342. aasta kevadel linnuse (Vastseliina).
Pihkvalaste vägi aga sooritas sellel ajal sõjaretke Kirde-Eestisse, kus 1. aprillil 1342 põletasid Pihkva vürstiriigi väed Narva linna, tungides missa ajal lossi ja tappes kõik linlased. Pärast Narva vallutamist jätkasid Pihkva väed sõjaretke Tartu suunal, kus toimus ka kokkupõrge Emajõel orduvägedega. Samaaegselt sõjaretkega Eestimaale, saatsid pihkvalased ka abipalve Vitebskis valitsevale Leedu suurvürsti Algirdasase pojale Vitebski vürstile Andreile, kes saabus Pihkvasse oma väega 20. juunil 1342.
Irboska piiramine
[muuda | muuda lähteteksti]2. augustil 1342 suundus vürst Andrei vojevood väesalgaga piirialale, kus aga väesalk purustati orduväe poolt, kes seejärel piiras viis päeva Irboskat, kuid ei vallutanud linnust.
Pihkva sõjakäik Otepääle, 1343
[muuda | muuda lähteteksti]1343. aastal kogusid pihkvalased ja irboskalased umbes 5000-mehelise sõjaväe ning tegid Irboska valitseja (наместник) vürst Jevstafi (Евстафи), vürst Ivani ja Pihkva possaadniku Volodši (Володш) juhtimisel sõjakäigu Otepääle. Venelased piirasid Otepää linnust viis ööpäeva ja rüüstasid ümberkaudseid maid, kuid ei vallutanud linnust.
Orduväed jõudsid taganevale Pihkva väele Vastseliina juures järele ning tekitasid pihkvalastele suuri kaotusi.
- Pikemalt artiklis Otepää-Vastseliina lahing