Vastseliina lahing

Vastseliina lahing toimus 1. juunil 1343 Vastseliina lähedal Pihkva ja Liivi ordu vägede vahel.

1341. aastal algas Liivimaa-Pihkva sõda, mille käigus toimus mitu vastastikust rüüsteretke. 1343. aasta aprillis puhkenud Jüriöö ülestõusu tõttu viis ordu oma väed Pihkva piirilt ära Harjumaale, kus nad harjulaste üle võidu saavutasid. Ülestõusnud saatsid aga Pihkvasse teate, et nüüd on neil soodne aeg maa enda kätte haarata. Pihkvast korraldatigi sõjakäik, olgu siis harjulaste kutsel või lihtsalt omapoolse vasturetkena.

Renneri kroonika räägib Tartu piiskopkonda ja Otepää alla tunginud 5000-mehelisest väest, kes röövis ja tappis seal nii palju, kui suutis. Sel ajal Kirumpääl viibinud Riia komtuur Diderich von Rambouw kogus kokku mehed (sealhulgas Põltsamaa foogti Hildebrand von Lenteni ning Karksi ja Sakala foogtid), liikus oma väega vaenlasele vastu ja pidas lahingu, kus hukkus üle 1000 venelase, ülejäänud põgenesid. Sakslaste poolel langes isand Johan von Levenwolde Tartu piiskopkonnast, Kursi komtuur Johan de Witte, kaks orduvenda ja 14 sakslast.

Vene leetopisside teatel algas vürst Ivani, vürst Ostafi ja possaadnik Volodtsa juhitud pihkvalaste ja irboskalaste sõjakäik Saksa maade vastu 26. mail. Otepää ümbruses rüüstati viis päeva ja tagasi pöördudes peeti 1. juunil Vastseliinast kahe versta kaugusel lahing neile järgnenud sakslastega. Pihkvalased kaotasid 17 meest, kuid jäid lahinguväljale seisma ja tulid hiljem võidukalt koju tagasi. Novgorodi kroonika järgi osales sõjakäigul 5000 meest, retk kestis 8 päeva ja ööd ning lahing toimus Ostretšina järve ääres.

Sulev Vahtre hinnangul ei saavutanud kumbki lahingu pool otsustavat ülekaalu. Tema arvates oli sel sõjakäigul suur mõju sündmustele Eestis, sest sakslased pidid taas viima oma väed venelaste vastu, luues soodsad tingimused ülestõusu jätkamiseks.