Liisa Kaljula

Allikas: Vikipeedia

Liisa Kaljula (sündinud 2. oktoobril 1982) on Eesti kunstikriitik, kuraator ja kunstiajaloolane.[1]

Kaljula õppis 1989–2001 Haapsalu Gümnaasiumis (lõpetas cum laude), 2001–2007 Tartu Ülikoolis kunstiajalugu (lõpetas cum laude), 2004–2005 Praha Karli Ülikoolis kunstiajalugu, 2009–2012 Tallinna Ülikoolis kultuuriteooriat (MA) ning alustas 2012. aastal samas doktorantuuri kultuuriuuringute alal.[2]

2005–2008 töötas ta Tartu Kunstimuuseumis muuseumipedagoogina, 2008–2014 Eesti Kunstimuuseumis maalikogu assistendina, 2014–2016 maalikogu hoidjana ja 2016. aastast maalikogu juhatajana, 2012–2016 ühtlasi Eesti Kunstiakadeemias lektorina. Ta on kureerinud näitusi Narva kunstiresidentuuris, Kumu kunstimuuseumis, Evald Okase Muuseumis, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis ja Tartu Kunstimuuseumis.[2]

Kirjutisi[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on avaldanud kunstikriitikat ja publitsistikat.

  • "Inspektor Luup: muuseumimäng lastele, peredele ja headele sõpradele Tartu Kunstimuuseumi püsinäitusel "Tartu kunsti lood"". Idee ja tekstid Liisa Kaljula, pildid Indrek Grigor. Tartu: Tartu Kunstimuuseum, 2007
  • "Kunstikriitika Petri tass". KUNST.EE, 2010, lk 42−45
  • "Tõlgendamine on lõputu". KUNST.EE, 2011, lk 82−83
  • "Üksi linnas. Ludmilla Siim ja Jüri Palm". Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2011
  • "(Je vous présente) Konrad Maegui, artiste-peintre". KUNST.EE, 2011, lk 44−48
  • "Näitus kui plahvatus". Sirp, 2012, lk 15−15
  • "Kriitilise modernsuse poole". KUNST.EE, 1/2013, lk 40−44
  • "Karm stiil. Kaasaegsuse ideoloogia sulaajastu eesti kunstis". // Eesti Kunstimuuseumi Toimetised, 8 (3)/2013, lk 177−210
  • "Kuidas kirjutada kaasaegsest kunstist?" // III Artishoki Biennaal. Tallinn 2013
  • "What Happened to Andres Lapeteus? An Upper-Class Homo Sovieticus Caught in the Gears of Soviet Modernity". Baltic Screen Media Review 2/2014, lk 5−21
  • "Monumentalist Jass Kaselaan, kes juhtus elama ebamonumentaalsel ajajärgul". KUNST.EE 3/2014, lk 15−19
  • "Köler Prize, igakevadine hobukaarikute võiduajamine". KUNST.EE, 2014
  • "Tartu sõpruskond ja nende hõrk kodune avangard". // "Tartu Sõpruskond ja Ülo Sooster". Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2014, lk 14−37
  • Liisa Kaljula, Francisco Martinez. "Tartu sõpruskond ja Ülo Sooster = The Tartu circle and Ülo Sooster". IV B. Täiendusi nõukogude aja kunstiloole = IV B. Addenda to Soviet-era art history. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2014
  • "Piirid jälle segi löödud". Kunstiteaduslikke Uurimusi, 2015, lk 163−166
  • "Art and Democracy in Post-Communist Europe". European Journal of Cultural and Political Sociology, 2015, 83−87
  • "Estonian Sots art! Appropriation of Soviet Visual Culture in the Early Work of Raul Rajangu". // "Art and ideologies", sari Kunstiteaduslikke Uurimusi / Studies on art and architecture, 26 (1-2). Tallinn: Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, 2017, lk 87−108
  • "Sots art - Ida-Euroopa poliitiline pop". Vikerkaar 6/2017, lk 106−117
  • "Andres Tolts - dändi massikultuuri ajastul". // "Andres Tolts. Maastik vaikeluga". Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2018, lk 27−47
  • "Naisavangardistide aeg". // "Lola Liivat. Vaimu vastupanu". Tartu: Tartu Kunstimuuseum, 2018, lk 25−31
  • Silvia Pärmann. "Liisa Kaljula: Ida-Euroopas luuakse väga palju ägedat moekunsti, millest me ei tea mitte midagi". Edasi.org, 14. märts 2019
  • "Liisa Kaljula: parem nõukogude pärandiga suhestuda kui teha nägu, et seda pole olnud". ERR, 16. märts 2019

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Liisa Kaljula", EKABL (vaadatud 13.09.2020)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Liisa Kaljula, ETIS (vaadatud 13.09.2020)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]