Liblikamaja (Pärnumaa)

Liblikamaja on Pärnumaal Lääneranna vallas asuv liblikamaja, kus on kümneid liike troopilisi liblikaid.

Liblikamajas elab nii päeva- kui ka ööliblikaid. Liblikad elavad neile spetsiaalselt loodud troopilises keskkonnas, kuhu on istutatud neile sobivad lõunamaades kasvavad taimed ja puud. Sooja on liblikamajas pidevalt 25–35 kraadi ja ligikaudu 70-80% õhuniiskust.

Liblikad on peamiselt pärit Aasiast, Aafrikast, Austraaliast ja Lõuna-Ameerikast, aga esindatud on ka mõned liigid Lõuna-Euroopast.

Liblikad on tellitud mitmelt Euroopa liblikakasvatajalt. Liblikamajas ei ela ohustatud liike.

Alates 2021 aasta kevadest on meil avatud linnumaja, kus saab tutvuda erinevate papagoidega. Meie linnumajas elavad viirpapagoid, lembelinnud, nümfkakaduud, kaeluspapagoid, rosellad ja Aafrika hall papagoi.

Tiigis, mis asub liblikamaja kõrval elavad meil värvilised kuldkalad, kuldsäinad ja koi kalad.

Liblikamajas elavaid liike[muuda | muuda lähteteksti]

Morpho peleides[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Morpho peleides

Tiivaulatus on 7,5–20 cm. Liblika täielik eluiga on umbes 115 päeva. Selle liblika põhilisteks elupaikadeks on Mehhiko, Kesk- ja Lõuna-Ameerika. Röövikud toituvad põhiliselt Dalbergia lehtedest ja täiskasvanud toituvad puuviljade mahlast.

Caligo memnon[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Caligo memnon

Tiivaulatus on 12–15 cm. Liblika täielik eluiga on 125–133 päeva. Selle liblika elupaikadeks on Mehhiko ja Amazonase vihmametsad. Röövikute põhiline toidutaim on banaan. Täiskasvanud toituvad puuviljade mahlast.

Actias Luna[muuda | muuda lähteteksti]

Pikemalt artiklis Actias luna

Tiivaulatus on 11–12 cm. Liblika täielik eluiga on 55–70 päeva. Selle ööliblika peamisteks elupaigaks on Ameerika. Röövikud toituvad põhiliselt Kase lehtedest ja täiskasvanud ei söö üldse kuna neil pole suid.

Morpho peleides
Caligo memnon
Actias Luna

Liblikamajas kasvatatavad liblikaliigid[muuda | muuda lähteteksti]

Liblikamajas on soodsad tingimused paljunemiseks peamiselt järgnevatele liblikaliikidele:

Olenevalt aastaajast võib paljunevate liikide valik erineda.

Hypolimnas bolina
Morpho peleides
Papilio lowii
Saturnia pyri

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Taimed on talveaeda valitud liblikate vajadusi silmas pidades. Talveaias on nektaritaimed päevaliblikatele ja ka toidutaimed nende röövikutele. Igal liblikaliigil on oma kindlad peremeestaimed, millele munetakse munad ja mida röövikud pärast koorumist sööma hakkavad. Mõned liblikad armastavad puuviljamahla, seega on neile välja pandud maitsvaid puuvilju.

Banaan[muuda | muuda lähteteksti]

Musa

Banaanitaimed on pärit Kagu-Aasia troopilistest piirkondadest. Banaani peetakse ekslikult puuviljaks, kuid tegelikult on ta maailma suurima rohttaime vili. Banaanitaim võib kasvada 6–15 m kõrguseks ja banaanilehe pindala on umber ruutmeeter.

Kannatuslill[muuda | muuda lähteteksti]

Passiflora

Kannatuslille kummalise kujuga õied sümboliseerivad Kristuse kannatuslugu. Oma põnevate õite tõttu on saanud temast tuntud ilutaim. Kannatuslille perekonda kuulub umbes 500 liiki. Kannatuslilled kasvavad põhiliselt troopilistel aladel nagu Lõuna- ja Põhja-Ameerika, Aasia ja Austraalia. Kannatuslille vili on enamasti mahlaka viljalihaga mari. Viljade poolest tuntuim on purpur-kannatuslill (P. edulis), mille söödavat vilja kutsutakse ka granadilliks või marakujaks.

Rooshibisk[muuda | muuda lähteteksti]

Hibiscus rosa-sinensis

Rooshibisk kasvab nii troopilistel kui ka lähistroopilistel aladel. Rooshibisk on Malaisia rahvustaim ja seal kutsutakse teda troopika kuningannaks. Rooshibisk võib kasvada kuni 2 m kõrguseks põõsaks või madalaks puuks. Rooshibiski õie läbimõõt võib ulatuda kuni 15 cm ja nad õitsevad peaaegu aastaringselt ent ühe õie eluiga on lühike – üks päev.

Orhidee[muuda | muuda lähteteksti]

Orchidaceae

Orhideed kuuluvad käpaliste sugukonda. Käpalisi leidub pea kõikjal maailmas. 90% käpalistest kasvab kas troopikas või lähistroopikas. Troopiliste orhideede õied võivad olla väga suured, kuni 15 cm läbimõõduga.

Lantaan[muuda | muuda lähteteksti]

Lantana camara

Raudürdiliste sugukonda kuuluv ogaline lantaan on mitmeaastane poolpõõsas ning pärit on taim troopilisest Lõuna-Ameerikast. Looduslikes tingimustes kasvades on lantaani kõrguseks kuni 120 cm. Kuna vananedes õite värvus muutub, siis võib õisikust leida üheaegselt mitut tooni õisi.