Lia Laats
Lia Laats (17. veebruar 1926 – 24. aprill 2004) oli eesti näitleja.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Laats õppis aastatel 1940–1946 Tallinna 8. Keskkoolis ning seejärel 1946–1948 nii Draamateatri stuudios kui ka Estonia teatri draamaõpperühmas.
Ta töötas Estonia teatris aastatel 1946–1948 ning 1976–1980, Endlas 1948–1951, Vanemuises 1960–1976 ning pikemalt ka Eesti Filharmoonias ajavahemikes 1951–1960 ja 1980–1981.[1]
Eesti Filharmoonias tegutses ta ka estraadinäitlejana. Tema lavapartneriks oli Helmut Vaag. Lia Laats võitis 1958. aastal Moskvas toimunud üleliidulise estraadiartistide konkursi.[2] Näitleja tööst loobus ta 1986.aastal.
Teatrirolle
[muuda | muuda lähteteksti]Ta paistis Pärnus Endla teatris silma Katariina rolliga William Shakespeare'i "Tõrksa taltsutuses" (1949). Üks väljapaistvamaid osatäitmisi oli Vanemuises Iokaste roll Sophoklese "Kuningas Oidipuses" (1963).
Muid osatäitmisi Vanemuises:
- "Ookean"
- "Olen 30-aastane"
- Bertolt Brechti "Kolmekrossiooper"
- "Leskmees"
- "Mee maik"
- Oskar Lutsu "Tagahoovis"
- Ain Kaalepi "Sinu silmad ja minu silmad" (peaosa)
- Kersti Merilaasi "Kaks viimast rida"
Filmirollid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1947 "Elu tsitadellis" mängufilm, Lydia
- 1957 "Pöördel" mängufilm, episoodiline osa
- 1958 "Esimese järgu kapten" mängufilm, kabaree tantsijanna
- 1959 "Veealused karid" mängufilm, Lidia Lauer
- 1960 "Läänemere meloodiad"" mängufilm/muusikafilm, Marika Ferrooni
- 1961 "Juhuslik kohtumine" mängufilm, Marika
- 1968 "Mehed ei nuta" telemängufilm, Laats
- 1971 "Noor pensionär" telemängufilm(tummfilm)
- 1972 "Noor pensionär" telemängufilm, ema-lendur
- 1978 "Siin me oleme" telemängufilm, Kohviveski
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1968 Eesti NSV teeneline kunstnik
- Eesti Näitlejate Liidu auliige
- 1990 huumoriauhind Meie Mats
- 2002 Valgetähe V klassi teenetemärk
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Lia Laatsil olid abikaasa Kalju Vahaga pojad Jaak ja Madis ning teise abikaasa (1964. aastast) Harry Karroga tütar Kadi. Madis hukkus 2003. aastal.
Lia Laats loobus näitlejatööst pärast esimest infarkti 1986. aastal.
1. aprillil 2004 viidi ta halvatuse põhjustanud ajuinfarktiga haiglasse.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Lia Laats. Eesti Teatriliit.
- ↑ 20 aastat tagasi suri legendaarne näitleja Lia Laats. Õhtuleht, 24. aprill 2024.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Enno Tammer. "Elu jälg. Tuntud eestlaste elulood: Lia Laats, Kalmer Tennosaar, Toomas Sulling, Allar Levandi". Tänapäev. Tallinn 2005; Lia Laatsist lk 7–148
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lia Laats, foto. ajapaik.ee.
- "Mõtisklus enne hääletamist". Eesti Päevaleht, 5. september 2003 (suhtumisest Euroopa Liitu)
- "Primadonna Lia Laats: «Nii hullu aastat pole mul varem olnud!»". SL Õhtuleht, 19. detsember 2003 (intervjuu; foto koos Harry Karroga)
- "Lia Laats suri laupäeval". Eesti Päevaleht, 26. aprill 2004 (artikkel fotoga)
- 20 aastat tagasi suri legendaarne näitleja Lia Laats. Õhtuleht arhiiv, 24. aprill 2024.