Leon Battista Alberti

Allikas: Vikipeedia
Leon Battista Alberti
Leon Battista Alberti 1.jpg
Sünniaeg 18. veebruar 1404
Genova
Surmaaeg 20. aprill 1472
Rooma
Rahvus itaallane
Tegevusala arhitekt, kunstiteoreetik, skulptor, maalikunstnik ja luuletaja
Kunstivool renessanss
Patroonid paavst Eugenius IV
Santa Maria Novella kirik Firenzes

Leon Battista Alberti (18. veebruar 1404 Genova20. aprill 1472 Rooma) oli itaalia vararenessansi arhitekt, kunstiteoreetik, luuletaja ja maalikunstnik.

Alberti omandas hariduse Genovas, Veneetsias ja Padovas, süvendades seda juuraõpingute, antiikkirjandusega tutvumise ning ulatuslike reisidega.[1] 1434 järgnes ta oma partroon paavast Eugenius IV-le Firenzesse, kus ühines juhtivate kunstnike ning humanistide ringiga, kuhu kuulusid näiteks Donatello ja Brunelleschi.[1] 1436–1443 viibis Bolognas, Veneetsias ja Ferraras ning naasis viimaks Rooma.[1]

Alberti maalid ei ole säilinud. Peamiselt on ta tuntud oma traktaatide ja arhitektuurialaste saavutustega.[1] Alberti arhitektuuriloomingut iseloomustab rooma eeskujude toomine kirikuarhitektuuri.

Alberti kavandatud on:

Alberti oli oma aja tähtis krüptograaf, kes leiutas mitme tähestiku šifrid ja šifreerimisketta, mis märgatavalt lihtsustas niihästi sõnumite šifreerimist kui ka dešifreerimist. Selle meetodi järgi sõltub iga tähe tähendus sõnumis talle eelnevast tähest. Seda on peetud kõige tähtsamaks leiutiseks krüptograafias pärast Julius Caesari aega. Krüptograafiaajaloolane David Kahn nimetas teda lääne krüptograafia isaks, märkides mitme tähestiku šifri ja šifreerimisketta leiutamise kõrval tema teeneid krüptoanalüüsi leiutamises.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kunstileksikon, Kunst, Tallinn, 2000