Lenderi maja

Lenderi maja on 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Tallinnas ehitatud puidust üürimaja tüüp.

Majatüüp sai nime inseneri ja ehitusettevõtja, esimese eestlasest Tallinna linnapea (1906–1913) Voldemar Lenderi (1876–1939) järgi. Seda tüüpi üürimaju ehitati laialdaselt seoses eestlaste massilise Tallinna elama asumisega ja eestlastest linlaste põlvkonna tekkimisega mainitud perioodil. 19. ja 20. sajandi vahetusel ehitati üle 85% Tallinna hoonetest puidust^[1], Lenderi majade ehitusperiood ulatub umbes aastatesse 1900–1914, mil Tallinnas toimus tööstuse ja rahvaarvu kiire kasv. Praegu on neid alles tuhatkond.

Lenderi maja on harilikult kahekorruseline rõhtpalkkonstruktsiooniga, horisontaalse laudvooderdusega, paekivist sokliosaga, tõrvapapist viilkatusega, mida sageli ilmestasid vertikaallaudisega vahevööd, sepistatud varikatus ja dekoreeritud välisuks. Hoone fassaadikäsitlus ja plaanilahendus on sümmeetriline, mahutades enamasti neli kööktuba ühele korrusele. Lenderi tüüpi maju mõõdetakse esifassaadi telgedes. Hoone keskne telg on trepikoja uks ja selle peal paiknev teise korruse aken ning kõik järgmised teljed on vertikaalsed mõttelised mahud, mis koonevad esimese ja teise korruse aknast. Mida rohkem telgesid, seda suuremad korterid. Kõige enam on levinud viieteljelised Lenderi majad, mis tähendab, et mõlemal pool trepikojatelge on korrusel veel kaks akent. See teeb kokku neli väikest korterit korrusel.

Lenderi maja kujunes välja ühe- ja kahekorruselistest koridoritüüpi majadest. Neid hooneid iseloomustab maja keskel paiknev koridor, mida kasutati ühisköögina, ja väikesed korterid. Kahe korteri peale oli üks pottahi, mida köeti koridorist. Naaberkorterite vaheline sein jäeti ülevalt 30–40 cm avatuks, et soe õhk kahe korteri vahel paremini liiguks. Sellist seina nimetatakse säärvandiks.

Kõige enam Lenderi tüüpi maju leidub Tallinnas: Pelgulinnas, Kalamajas, Kelmikülas, Kassisabas, Uues Maailmas, Kitsekülas, vähem Kadriorus, Veerenni, Tatari, Raua, Torupilli ja Sikupilli asumis. Need asumid on kuulutatud miljööväärtuslikeks hoonestusaladeks.