Lelle raamatukogu
Lelle raamatukogu on raamatukogu Lelle alevikus. Raamatukogu aadress on Viljandi maantee 46, Lelle, Rapla maakond.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Algusaastad[muuda | muuda lähteteksti]
1924. aastal asutati Lelle koguduse raamatukogu. Järgmisel aastal võeti see rahvaraamatukoguna Lelle valla avalike raamatukogude võrku. Raamatukogu ülalpidamiskulud kohustus kandma kogudus. Raamatuid laenutati Lelle kirikule kuuluvas kirikumõisa hoones, kus elas ka koguduse preester Peeter Põhonin. Preestri avaras korteris leidus ruumi raamatutelegi. Raamatuid laenutas preestri abikaasa Natalie. 1931. aastal toodi raamatud Lelle kooli kantseleisse, kus neid laenutas köstri ja ühtlasi koolijuhataja Aleksei Meltsa abikaasa Linda. Raamatuid hoiti suures kapis kooli kantseleis. 1936. aastaks oli Lelle apostlik-õigeusu koguduse raamatukogu kogus 637 köidet.
Kuna kogudus ei suutnud täita lubatud kohustusi raamatute hooldamisel, tegi vallavalitsus Lelle Haridusseltsile ettepaneku võtta üle need raamatud, mis olid valla raha eest ostetud. Lelle vallavolikogu otsusega kustutati koguduse raamatukogu avalike raamatukogude võrgust ja selle asemele võeti 5. mail 1937 Lelle Haridusseltsi eraraamatukogu 430 köitega. Kogudusele kuuluvad raamatud jäid kogudusele. Haridusseltsi raamatukogu anti oma liikme Elna Valliste hoole alla. Laenutatud raamatute eest võeti lugemistasu – iga raamatu eest 2 senti nädalas. Seltsi liikmetele oli raamatute laenutamine tasuta. Kui 1938. aastal valiti Lelle Haridusseltsi juhatuse esimeheks koolijuhataja August Maide asemel Martin Hiielo, ei leitud koolis raamatukogu jaoks enam ruume. Raamatud viidi järgmise laenutaja Aliide Virkuse koju.
Nõukogude periood[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast sõda, 1944. aasta sügisel viidi raamatukogu taas Lelle kooli ruumidesse. Raamatuid laenutas seal nelja aasta jooksul õpetaja Marta Karilaid. Raamatukogule kuulus üks 13-ruutmeetrine tuba. Raamatute hulk oli 1947. aasta lõpuks kasvanud 810 eksemplarini.
1. oktoobril 1948 asus tööle Huko Hiiemäe, kellest sai raamatukogu ajaloos üks pikema staažiga juhatajaid. Tema viis raamatukogu koolimajast oma elumajja. Seal töötas raamatukogu kahes toas, ametlikuks nimeks sai Lelle-Hiiekõnnu (hiljem lihtsalt Hiiekõnnu ja edaspidi Lelle) raamatukogu. Raamatukogul käis juba neli ajalehte ja seitse ajakirja. H. Hiiemäe organiseeris väikese laenutuspunkti Lelle maahaiglasse. Säilinud on selle laenutuspunkti päevik 1955. aastast, kus on kirjas, et raamatute laenutamisega tegeles sanitar Meeta Pihlak. Laenutuspunkt tegutses kuni haigla sulgemiseni.
Nõukogude perioodil hakkasid raamatukogu kogud jõudsalt kasvama. Küllalt märkimisväärse osa sellest moodustas propagandakirjandus. 1949. aastal saabus raamatukokku iga kuu üks raamatupakk keskmiselt 139 rubla eest, 1953. aastal 143 rubla ja 1960. aastal 154 rubla eest.
1959. aastal lahkus töölt Huko Hiiemäe ja asemele tuli Leera Hansen. Raamatukogu kolis koolile kuuluvasse nn õpetajate majja (Viljandi maantee 9). Uues majas oli kasutada rohkem ruumi kui varem, sama katuse alla asus ka Lelle külanõukogu. Raamatukogu oli avatud tööpäeviti kella 14–19, laupäeviti 14–16. Puhkepäev oli pühapäev.
Lähemale tänapäevale[muuda | muuda lähteteksti]
1980. aastal sai raamatukogu ruumid Lelle sovhoosi endisse kontorisse Jaama 4, kus asus 2008. aasta sügiseni. Maja oli vana, ehitatud hobupostijaamaks ning olnud aegade jooksul suure talu elumaja, postkontor ja pangahoone. Selles majas töötas raamatukogu juhatajana aastail 1980–1984 Heli Õispuu. Ta omandas töö kõrvalt raamatukogundushariduse Viljandi Kultuurikoolis. 1984. aastal soovis juhataja minna teisele tööle. Vabanenud kohale asus Mariina Madisson, kes samuti töö kõrvalt omandas raamatukogundushariduse Viljandis ning töötab raamatukogus tänini.
Lelle Raamatukogu[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 2008. aasta oktoobrist asub raamatukogu endise Lelle kooli hoones Viljandi maantee 46 ühise katuse all koos Lelle rahvamaja ja lasteaiarühmaga "Päikeseratas". Avamispidu toimus 28. oktoobril, raamatukogupäevade raames.[1]
Juhatajad[muuda | muuda lähteteksti]
- 1937–1938 Elna Valliste
- 1938–1944 Aliide Virkus
- 1944–1948 Marta Karilaid
- 1948–1959 Huko Hiiemäe
- 1959–1962 Leera Hansen
- 1962–1966 Reet Mäekask (Sepp)
- 1966–1968 Tiiu Arulepp (Nikarinen)
- 1968–1970 Maie Ellermaa
- 1970–1971 Hilme Viitar
- 1971–1980 Heli Õispuu, Reet Aasamäe, Mare Haas, Anne Tauram (Idvand), Kersti Kaljuvee
- 1980–1984 Heli Õispuu
- 1984– Mariina Madisson
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Truu, Tiia (2008. 30. oktoober). "Kaua oodatud kaunikene - Lelle raamatukogu". Nädaline.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|Aeg=(juhend)[alaline kõdulink]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Lelle läbi aegade. Lelle Haridus- ja Kultuuriselts. 2004
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]