Lauri Kärk
Lauri Kärk (sündinud 14. septembril 1954 Tartus) on eesti filmiajaloolane ja -kriitik[1].
Kärk lõpetas 1973. aastal Tartu 5. Keskkooli[2] ja 1979. aastal Üleliidulise Kinematograafia Instituudi Moskvas filmiteaduse erialal.
1977. aastast alates on ta avaldanud kokku üle 500 filmialase kirjutise. Neid on ilmunud nii ajakirjas Teater. Muusika. Kino kui ka ajalehtedes Sirp ja Postimees (nendest on ilmunud artiklikogumik ”Pildi sisse minek. Filmikirjutisi Tšehhovist virtual reality’ni 1977–1999”). Ta on teinud kaastööd Eesti entsüklopeediale (50 märksõnaartiklit). Kirjatööd on olnud fokuseeritud nii eesti nüüdisfilmi arengule kui ka maailma filmikunsti suurkujude loomingule. Lauri Kärk õpetab filmiajalugu süstemaatiliselt Kärk Tartu Ülikoolis alates 1990/91. õppeaastast.
Kärk on töötanud stuudios Tallinnfilm mängu- ja animafilmide toimetajana, näiteks on ta Leida Laiuse ja Arvo Iho ”Naerata ometi” (1985), Sulev Keeduse filmi ”Ainus pühapäev” (1990) ja Riho Undi animafilmi ”Kapsapea” (1993) toimetaja.
2013. aastal valiti Kärk Eesti Filmi Instituudi nõukogu aseesimeheks.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1995 aasta filmiajakirjanik
- 1995 Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (filmikriitika preemia)
- 2014 Tartu Ülikooli aumärk[3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.ajakiri.ut.ee/39351[alaline kõdulink]
- ↑ Tartu Tamme Kooli vilistlased. Vaadatud 02.03.18.
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Lauri Kärk "Stsenaristi lugu" (retsensioon Olev Remsu filmidraamatehnika kohta), Teater. Muusika. Kino, jaanuar 2017
- Olev Remsu "Urineerib vales kohas", Teater. Muusika. Kino, märts 2017