Lauciene vald
| Lauciene vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Laucienes pagasts | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 180,3 km² | |
Elanikke: 1494 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 8,3 in/km² | |
| Keskus: Lauciene | |
 |
Lauciene vald (läti keeles Laucienes pagasts) on vald Lätis Talsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Lībagi, Balgale, Strazde, Laidze, Vandzene, Mērsragsi ja Ķūļciemsi vallaga ning Tukumsi piirkonna Zentene vallaga.
Valla pindala on 180 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1661 inimest.[2] Valla keskus on Lauciene küla, vallavanem on Juris Upmalis.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Nurmuiža mõisast moodustatud Nurmuiža vald nimetati aastal 1939 ümber Lauciena vallaks.[4] Selle vana saksakeelne nimekuju oli Nurmhusen. Aastal 1935 oli valla pindala 182,6 km². Aastal 1945 moodustati Lauciena vallas Pļavase, Odre, Dzedri ja Lauciene külanõukogu, vald ise likvideeriti aga aastal 1949. Aastal 1951 liideti Lauciene külanõukoguga likvideeritav Odre külanõukogu, aastal 1965 aga Okte külanõukogu. Aastal 1971 arvati osa külanõukogu territooriumist Balgale külanõukogu koosseisu. Aastal 1975 liideti Lauciene külanõukoguga likvideeritav Pļavase külanõukogu. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastast kuulub vald Talsi piirkonda.
Kultuurimälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Nurmuiža mõisa keskus (sealhulgas häärber, tallid, ait,luteri kirik ja torniga värav, peahoone kamin-ahi, rohelise saali, muusikakabineti, sammassaali ja trepikoja interjöör), Nurmuiža ordulinnus, Nurmuiža luteri kiriku juures asuvad Firckside hauaplaadid ning Bergide hauaplaat, kiriku kantsel, orel, orelirõdu maalingud, kaheksa vapimaalidega kirikuliste pinki, 22 kirikuliste pinki ja nende kinnitused, altar, ja selle külgaedik, Kapurkalnsi muinaskalmed, Hiiumäe linnamägi, Mežīte linnamägi ja selle ümbruskond, Mežīte Puuslikumäe hiiekoht, hiiepaik Odre Kuradikivi ja selle juures kasvav tamm ning Kalnenieki muinaskalmed.[6]
Kohaliku kaitse all on Klapene kalmistu kellatorn, Nurmuiža mõisa lehmalaut, aednikumajake ja teenijate maja, Nurmuiža luteri kiriku uksed, Mīļajase muinaskalmed ehk Kääpaküngas, hiiepaik Ratnieki Puuslikumägi, Laukstibase keskaegne kalmistu ehk Puuslikukalmed ja Kauliņi keskaegne kalmistu ehk Rootsi kalmed.[7]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Valla suurim jõgi on Okte jõgi. Valla lääneosa jääb Talsi küngastiku maastikukaitsealale, ka on looduskaitse all Vāverese tamm, Lauciene Kalniņi valgepöök (tegelikult harilik pöök) ja 23 nimetut põlispuud.[8]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 1588 lätlast, 99 venelast, 23 valgevenelast, 13 ukrainlast, 9 poolakat ja 12 leedulast.[9]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
|---|---|---|
| Čikstiņciems | mazciems | 44 (2006) |
| Fridriķmuiža | mazciems | 36 (2006) |
| Garlene | mazciems | 26 (2020) |
| Ieleja | vasarnīcu ciems | 2 (2020) |
| Jaunokte | mazciems | |
| Lauciene | lielciems | 722 (2020) |
| Lejaslabiņi | vasarnīcu ciems | |
| Mežmāja | mazciems | |
| Odre | mazciems | 44 (2020) |
| Okte | mazciems | 8 (2006) |
| Oktes pienotava | mazciems | 22 (2006) |
| Pilskalnciems | mazciems | 4 (2006) |
| Plēsums | vasarnīcu ciems | 3 (2020) |
| Pļavas | vidējciems | 144 (2020) |
| Pļavmuiža | mazciems | 23 (2006) |
| Silkakts | skrajciems | 5 (2006) |
| Strīķciems | mazciems | 21 (2006) |
| Stūrīši | mazciems | 6 (2020) |
| Vagargals | mazciems | 19 (2006) |
| Vēži | mazciems |
Ülejäänud valla elanikud elasid küladesse mitte kuuluvates taludes.
-
Odre -
Pļavase baptistikoguduse kirik -
Okte mõisa häärber -
Kurzeme karjäär -
Garlene -
Pļavase kalmistu kellatorn
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ "Laucienes pagasts, vaadatud 13.10 2017". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. oktoober 2017. Vaadatud 13. oktoobril 2017.
- ↑ Rīkojums par dažu Latvijas pagastu nosaukumu pārdēvēšanu Valdības Vēstnesis - 1939.gada 30.decembris
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2020. Vaadatud 27. detsembril 2018.
- ↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. september 2020. Vaadatud 27. detsembril 2018.
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Lauciene vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis