Latiivne määrus

Latiivne määrus on sihti väljendav määrus.

Eesti keel

Latiivseks määruseks võib lauses olla

• latiivkäändes, s.o sisseütlevas, alaleütlevas, saavas või rajavas käändes käändsõna või infinitiiv
• käändsõna koos latiivse kaassõnaga, nt alla, juurde jt
• latiivne määrsõna, nt sinna, kaugele, pingule jt.

Latiivseid määrusi on neli:

1. latiivne valdajamäärus
2. latiivne kohamäärus
3. latiivne ajamäärus
4. latiivne seisundimäärus.

Latiivne valdajamäärus

Latiivne valdajamäärus vastab küsimusele kellele? millele? ning see märgib

• elusolendit, kelle valdusse või toime-, huvi-, taju-, vastutus- vms piirkonda miski suundub, sinna kuulub või sealt lähtub.

Kelner tõi meile kalja

• kvaasielusat objekti

Korintose türann kinkis templile kuldse Zeusi kuju

• elutut objekti, kui see on aluse või sihitise referendiga terviku-osa, sisu-vormi vms suhtes.

Majale pannakse uus katus.

Latiivne valdajamäärus on

• põhiliselt alaleütlevas käändes nimisõna

meile, templile, majale

• omastavas käändes nimisõna + kaassõna

See raamat oli poisi jaoks liiga keeruline. Laev sattus mereröövlite valdusse.

Latiivne valdajamäärus laiendab

• tegusõnu, mis väljendavad millegi siirmist kellegi füüsilisse või vaimsesse valdusse: andma, tooma, õpetama, pakkuma, rääkima jt

Ma andsin talle lahendada ühe ülesande. Tõin sulle mõned noad ihuda. Karudelegi õpetatakse tantsimine selgeks

• seisundi- ja modaalpredikaate, eriti kogeja-omajalauses: tunduma, meeldima, vastik/armas + olema, teada olema, sobima, vaja olema jt

Elu tundub mulle tihtipeale tuuletallamisena. Talle meeldis tantsida. Neiule olid totrad komplimendid vastikud. Mulle on teada mõningaid huvitavaid fakte. Ega tervete jaoks arsti vaja pole.

• predikaate olema, tulema, saabuma, kasvama, jätkuma, piisama, jääma jt, eriti eksistentsiaallauses

Mulle tuli külalisi. Poisist kasvab mulle tubli abimees. Bensiini jätkub 1000 autole. Talle jäid vaid saba ja sarved

• muid sihilisi tegusõnu juhul, kui määrus on sisult võrdväärne kohafraasi omastavalise täiendiga

Õde torkas talle süstla käsivarde. ~ Õde torkas tema käsivarde süstla.

Latiivne kohamäärus

Latiivne kohamäärus vastab küsimusele kuhu? ning see näitab intransitiivlauses aluse ja transitiivlauses sihitise referendi suundumiskohta – sihtkohta või suunda.

Latiivne kohamäärus on

• nimisõna a) sissütlevas, b) alaleütlevas või c) omastavas käändes + kaassõna

a) Ta läks koju. b) Raamat kukkus põrandale. c) Mari sõitis vanemate juurde

• ma-infinitiiv

Ta läks sööma

• kohamäärsõna

Kuhu ta läks? Ma nägin, kuhupoole ta jooksis. Tule siia!

Latiivne kohamäärus laiendab

• verbe, mis väljendavad siirdumist või siirmist, seejuures nii konkreetset, nt mingi objekti liikumist kuhugi, kui ka abstraktset, nt info talletamist: minema, tulema, jooksma, istuma, panema, tõlkima, kirjutama jt

Poiss jooksis abi järele. Sellele toolile istub Maarja. Võib-olla me ei lähekski täna Raadikute poole? Tule siia! „Seitsmes rahukevad“ on ka soome keelde tõlgitud

• verbe, mis väljendavad millegi jätmist, jäämist või tekkimist kuskile, samuti tegevust, mille tulemusel miski jääb või tekib kuskile: jääma, kaotama, uppuma jt

Poisi käsi jäigi taskusse. Kaotasin kaelaripatsi Kunstiinstituudi saali. Üks ilus piiga uppus Emajõkke

• verbe kippuma, tikkuma, kibelema, tükkima

Tüdrukud kibelesid peole. Poiss tükkis musi andma. Kuhu sa kipud?

• mõningaid võimalikkust, piisavust või sobivust märkivaid predikaate: mahtuma, pääsema, sündima, kõlblik/kohane/paras + olema jt

Häid lambaid mahub palju ühte lauta. Paraaduksest pääsevad koolimajja vaid eriti tähtsad külalised. Tuhkatriinu ei sündinud teiste sekka. See sünge maal siia tuppa on täpselt paras.

Piiri väljendav kohamäärus

Latiivse kohamääruse erijuhtum on piiri väljendav kohamäärus, mis vastab küsimusele kustsaadik? ning esineb suunduvat tegevust või ulatumist väljendavate verbide seotud laiendina.

Piiri väljendav kohamäärus on

• nimisõna a) rajavas käändes, mõnikord koos eessõnaga kuni, b) seestütlevas käändes koos kaassõnaga saadik

a) Me oleme ühiskonna arengus jõudnud tähtsa rajajooneni. Bensiini jätkub kuni alevikuni. b) Vett oli põlvist saadik

• määrsõna kustsaadik, kuhumaale, siiani, sinnani, siitsaadik, siiamaale jt

Kustsaadik teie hingemaa on? Kisa ulatub siiamaale.

Latiivne ajamäärus

Latiivne ajamäärus vastab küsimustele mis ajaks? ning mis ajani?. Neist esimene väljendab tegevuse piirini jõudmise tähtaega aspektilt piiritletud lauses ja teine ajalist lõpp-piiri.

Latiivne ajamäärus on

• saavas käändes nimisõna või samalaadne määrsõna

Töö tuleb homseks valmis teha. Tähtsate külaliste saabumiseks olgu saun köetud! Eilseks oli meil varutud 50% saagist.

Latiivne ajamäärus võib muuta ka aspektilt piiritlemata laused piiritletuks: Homseks see laev upub.

• a) nimisõna rajavas käändes + mõnikord kaassõna kuni b) samalaadsed määrsõnad seni, senini, siiamaani jt

a) Homseni on veel palju aega. Ootasin und hommikuni. Valimisteni jääb tänasest 15 päeva. b) "Härra Huu" on lastel siiani kadunud.

Latiivne seisundimäärus

Latiivne seisundimäärus väljendab seisundit, millesse minnakse. Latiivse seisundimääruse kohta saab küsida mis seisundisse? mis asendisse?.

Latiivne seisundimäärus laiendab seotud laiendina põhiliselt siirdumist või siirmist märkivaid verbe.

Latiivne seisundimäärus on

• määrsõna elevile, jõlli, marraskile, laiali, vait, pikali, lähestikku jt

Mudilased läksid näärivana nähes kangesti elevile. Juku kukkus põlve marraskile. Haned tormasid kaagutades laiali. Jonnakas jõnglane ehmatas enda vait. Sanitar pani haige pikali. Asusime ämmaga lähestikku elama

• nimi- või omadussõna a) sisseütlevas, b) alaleütlevas, c) saavas käändes ning d) omastavas käändes koos kaassõnadega kätte, sisse, alla, küüsi jt

a) Oleme omadega ummikusse jõudnud. Ta haigestus grippi. b) Ära aja mind vihale! Ilm läheb külmale. c) Ahv arenes inimeseks. Koduõu jäi talle kitsaks. d) Siin võib nälja kätte ära surra. Ta sattus põlu alla.

Latiivne seisundimäärus võib piiritleda lausega väljendatavat situatsiooni: Haned jooksid kaagutades. (piiritlemata) – Haned jooksid kaagutades laiali. (piiritletud) Keegi lükkas ust. (piiritlemata) – Keegi lükkas ukse praokile. (piiritletud)

Vaata ka

• da-tegevusnimi