da-tegevusnimi

Allikas: Vikipeedia

da-tegevusnimi ehk da-infinitiiv ehk ta-tegevusnimi ehk ta-infinitiiv on tegusõna käändeline vorm, mis väljendab tege­vust ja ei anna sealjuures edasi mingeid täpsemaid gramma­tilisi tähendusi, nii nagu seda teevad tegusõna pöördelised vormid, nt räägib.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

da-tegevusnime kasutamine lauses[muuda | muuda lähteteksti]

da-tegevusnimi võib olla lauses tegusõna seotud või vaba laiend. Võrreldes tegusõna teiste käändeliste vormidega võidakse da-tegevusnime või vastava peasõnaga fraasi kasutada lauses väga erinevates süntaktilistes funktsioonides. S.t et da-tegevusnimi võib lauses olla ükskõik milline nimisõnaline lauseliige:

da-tegevusnimi ahelverbi koosseisus[muuda | muuda lähteteksti]

Kui da-tegevusnimi esineb lauses koos modaalverbidega võima, saama ja tohtima, moodustavad nad koos ahelverbi. Sellisel juhul ei tingi modaalverb lauses aluse olemasolu, tähendust ega vormi, aluse omadused sõltuvad ainult da-tegevusnime tähendusest:

  • Võib pimeneda
  • Kohtunik saab otsust muuta
  • Lapsed tohivad joonistada.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandust[muuda | muuda lähteteksti]

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1995. § 38.

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993. § 481.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]