Lasuurtihane
| Lasuurtihane | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Lasuurtihane Kõrgõzstanis.
|
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Cyanistes cyanus (Pallas, 1770) |
Lasuurtihane (Parus cyanus, sünonüüm Cyanistes cyanus) on linnuliik tihaslaste sugukonnast tihase perekonnast. Lasuurtihane on Eestis haruldane eksikülaline.
Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]
Lasuurtihase kirjeldas 1770. aastal Peter Simon Pallas. Lasuurtihane on sinitihasega lähedane liik ja asendab teda Aasias.
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Lasuurtihane on levinud Euraasia parasvöötmes Valgevenest ja Venemaa lääneosast kuni Mandžuuriani.
Välimus[muuda | muuda lähteteksti]
Lasuurtihane on üsna sarnane sinitihasega, kuid tema sulestikus puuduvad täielikult kollased toonid. Ta on sinitihasest natuke suurem, kohevama sulestikuga ning pikema sabaga. Pealagi ja alapool on valged, selg on sinihall. Tiivavööt ja küünra-hoosulgede ja tüürsulgede tipud on laialt valged. [1] Lasuurtihane on püsimatu ja vilgas nagu teisedki tihased, väljaspool pesitsusaega liigub sageli salkades. Häälitsused sarnanevad sinitihasega, kutsehüüd on sabatihase-sarnane madalakõlaline "tsirr" , laul on trillerdav. [2]
Elupaik[muuda | muuda lähteteksti]
Lasuurtihane asustab peamiselt taigavööndi ja metsastepivööndi jõgede kaldapuistuid ja kaldavõsastikke (paju, kask, haab, pappel). Teda leidub ka järvede ja kärestike kaldapuistutes, leht- ja segametsasaludes, soistes võsades, saksauulimetsas, ja mägedes. Sügisel ja talvel tegutseb ka roostikes. [3]
Toitumine[muuda | muuda lähteteksti]
Lasuurtihane toitub putukatest ja ämblikest, talvepoolaastal ka seemnetest, marjadest ja puuviljadest. [3]
Pesitsemine[muuda | muuda lähteteksti]
Paarid moodustuvad hilistalvel. Mais või juunis rajab lasuurtihane puuõõnsusse pesa, maapinnast 1-4 m kõrgusele. Pesitseb ka ehitiste soppides ja kaljude vahel. Pesa koosneb samblast, kuivadest kõrtest ja karvadest, ja on põimitud vildi sarnaseks struktuuriks. Täiskurnas 7-11 muna. Munad on valged, punakaspruunide tähnidega hõredalt kirjatud. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. [3]
Hübriidid[muuda | muuda lähteteksti]
Lasuurtihane annab sinitihasega kattuvas levilaosas mõnikord hübriide. Nõnda on olnud ka osa Eestis kohatud lasuurtihaseid tegelikult lasuurtihase ja sinitihase hübriidid (niinimetatud pleske tihased (ingl. Pleske's Tit)). Ehtsaid lasuurtihaseid on meil kohatud väga üksikutel kordadel.
