Langekare

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Langekare
Ümbritseb Väinameri
Koordinaadid 58° 48′ 21″ N, 23° 9′ 3″ E
Pindala 9 ha[1]
Rannajoone pikkus 540 m
Kõrgeim koht
2,5 m üle merepinna
Kaart Heltermaalt Vareslaiuni.png

Langekare on 0,9 hektari suurune laid (kare) Hiiumaa valla Sarve küla territooriumil Väinameres. Langekare kuulub Hiiumaa laidude maastikukaitseala Langekare sihtkaitsevööndisse.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Saart on 1770 mainitud kui Langokari ja 1855 Langekarre. [2]

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Langekare asub Hiiumaast kagus ja Heinlaiust 3 kilomeetrit lõunas.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Saar paikneb merest välja ulatuval paekivist aluspõhjal.

Langekare on pindalalt sama suur kui Hanerahu ning sarnaneb mõnevõrra sellega taimestiku ja klibuse ranna poolest.

Taimed[muuda | muuda lähteteksti]

1999. aasta seisuga oli Langekarelt leitud 51 liiki soontaimi.[3] Muuhulgas kasvavad saarel harilik türnpuu, mage sõstar, koer-kibuvits, põldmurakas, harilik pihlakas, harilik lodjapuu, koirohi, merikapsas, kõrvenõges.

2004 oli soontaimede nimestikus 54 liiki, kusjuures lisandusid rihu-peenlook, roog-aruhein ja valge pusurohi.[4] 2007. aastal on märgitud esmakordse leiuna valget pusurohtu (leitud ka 2004), longus põisrohtu ja humallutserni.[5] Viimane liik loeti uueks ka 2008. aastal, mil lisandusid kaks liiki, harilik nõiahammas ja humallutsern.[6] Arvestades seda, et mõned taimed on välja toodud uutena mitmel aastal ning 2005. ega 2006. aastal loendust ei toimunud, on Langekare soontaimede nimestikus 57 liiki.

Samblaid Langekarel ei leidu.[7]

Samblikud[muuda | muuda lähteteksti]

2004. aasta seisuga on saarelt leitud 27 samblikuliiki.[8]

Linnud[muuda | muuda lähteteksti]

Eraldatuse tõttu on Langekare hea pesitsuspaik lindudele. 2002. aastani pesitses saarel hulgaliselt kormorane,[9] kes on mitmed linnu- ja taimeliigid (näiteks kõik samblad) välja tõrjunud.

Linnud sulgivad sageli saare ümber meres, eriti Langekare ja Kõverlaiu vahel. Kohatud on näiteks 2002. aastal 700 sõtkast, kühmnokk-luikesid[10] ning 2003. aastal 120 hallhane.[11]

Loomad[muuda | muuda lähteteksti]

Ükski imetaja saarel püsivalt ei ela. Talviti külastavad kõiki Hiiumaa laide näiteks kährikud ja rebased. Saare ümber meres võib kohata hall- ja viigerhülgeid.

Inimtegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Laiul on lubatud viibida jääkatte tekkimisest selle lagunemiseni, teaduslikel välitöödel kaitseala valitseja nõusolekul, samuti järelevalve- ja päästetöödel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Langekare Eesti Looduse Infosüsteemis, vaadatud 22. juulil 2019.
  2. Marja Kallasmaa: "Hiiumaa kohanimed." Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010.
  3. Elle Roosaluste. "Langekare soontaimede nimestik". (PDF-fail). 1999.
  4. Elle Roosaluste. "Langekare soontaimede nimestik". (DOC-fail). 2004.
  5. Elle Roosaluste. "Väinamere põhjaosa 2007. aasta mereekspeditsiooni aruanne". (DOC-fail).
  6. Elle Roosaluste. "2008. aasta mereekspeditsiooni aruanne: taimed ja elupaigad". (DOC-fail).
  7. Loore Ehrlich. "2004. aasta ekspeditsiooni sammalde aruanne". (DOC-fail).
  8. Inga Jüriado, Ave Suija. "Väinamere laidude lihhenofloora (liikide nimestik)". (DOC-fail). 2004.
  9. Andres Miller. "Aruanne ekspeditsiooni teostamise kohta 2004. a Väinamere põhjaosa väikesaartele ja merealadele". 24. november 2004.
  10. Aivar Leito, Tiit Leito. "2002. aasta mereekspeditsiooni aruanne: linnud". (DOC-fail).
  11. Aivar Leito, Tiit Leito. "2003. aasta mereekspeditsiooni aruanne: linnud". (DOC-fail).

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]