Mine sisu juurde

Laiskus

Allikas: Vikipeedia
Thomas Rowlandsoni akvarell

Laiskus on inimese enda või teiste antud (negatiivne) hinnang tegevusetusele või ebapiisavale tegutsemisele.[viide?] Eestlaste meelest on laisk inimene keegi, kes väldib tööd või muud pingutust, armastab tegevusetut olekut, ei viitsi midagi teha ning on aeglane ja pikaldane.[1]. Eesti keeles on laiskuse vastandiks sõna "tubli", mida on keeruline teistesse keeltesse täpselt tõlkida.

Psühholoogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Laiskus võib peegeldada madalat enesehinnangut, vähest tunnustust teistelt või enesedistsipliini puudumist.[2] See võib avalduda nii prokrastineerimises kui ka kõhklemises. Motivatsiooniuuringute järgi põhjustab laiskust motivatsioonipuudus, mida võivad soodustada ülestimuleerimine, liiga tugevad impulsid või segajad. Need tõstavad dopamiini taset, mille tagajärjel võib inimene vähem väärtustada produktiivset ja tasuvat tegevust.[3]

Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega tegelevad spetsialistid väidavad, et kui tegeleda mitme asjaga korraga, võib see viia tähelepanu hajumiseni või perfektsionismi ja pessimismi tekkeni. Sellistes tingimustes võib laiskus avalduda negatiivse toimetulekumehhanismina – vastumeelsusena ja soovina vältida olukordi ja kogemusi, millega seostatakse võimalikku ebaõnnestumist. Jacques Lacani mõtte järgijad näevad laiskuses ka vastuhakku ühiskondlikele normidele ja kasvatuslikele ootustele.

Kristluses on laiskus üks seitsmest surmapatust. Ladinakeelne sõna acedia tähendab hoolimatust või hooletust ning viitas algul eelkõige munkadele, kes ei täitnud oma kohustusi jumala ees.

Sõnal acedia on ka vaimseid ja emotsionaalseid tähendusi, millest olulisim on tundekülmus – seisund, milles inimesel puuduvad igasugused emotsioonid nii enda kui ka teiste suhtes. See võib tekitada igavust, raevu, apaatiat, passiivset inertsust või loidu mõttetegevust. On pakutud, et acedia võib tähendada ka enesehaletsust, kuna see annab edasi nii seisundi melanhooliat kui ka enesekesksust, millel see rajaneb.[4]

Katoliikluses defineerib Aquino Thomas laiskust kui "vaimse headuse kurbust" ja "mõistust, mis teeb trikke, et pääseda hea olemisest ... see on ürgne pahe oma tegevuses, kui ta niiviisi inimest rõhub, et teda kõigist heategudest eemale tirida".[5] Erinevalt teistest surmapattudest, mis väljenduvad otseses ebamoraalses tegevuses, on laiskus tegematajätmise patt.

Sanskritikeelne sõna thīna on budistlik väljend, mida võib tõlkida laiskuseks. Thīna tähistab loidust või mõttetuimust, milles puudub tegutsemist käivitav jõud. Theravaada koolkonna järgi esineb thīna koos mõistega middha (eesti keeles 'loidus'). Need moodustavad haigusseisundi, mida iseloomustab jõuetus, energiapuudus ja vastuseis igasuguse tegevuse suhtes.[6] Neid kahte sõna kasutatakse sageli koos kujul thīna-middha ja need kuuluvad viie takistuse hulka.

Budismis kasutatakse laiskuse tähistamiseks ka sanskritikeelset sõna kausidya, mis viitab eelkõige vaimsele laiskusele.

Eesti vanasõnu ja kõnekäände laiskuse kohta

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Laiskus ei ole kuskilt päralt.
  • Laiskus on kuradi peapadi.
  • Laiskus on kõige paha asja juur.
  • Laiskus on kõige kurja hakatus.
  • Laiskus on patu nakatus.
  • Enne surma sured laiskuse pärast.
  • Inemine lätt ilma tüüta hukka kui liha ilma soolata.
  • Seisev vesi läheb haisema.
  • Kõnts tõuseb seisva vee peale.
  • Jooksvas vees ei seisa putukad.
  • Kui ma puhkan, siis ma ruostedan.
  • Sii raud, mes käsil käib, ei ruasseta ilman.
  • Künniraud ei rosteta.
  • Kes virga vilja ära sööb, kui laisku maa peal ei ole.
  • Kes virga viisuräti kand, kui laisku seän ei ole.
  • Kust virku muidu ära tuntas, ku laisku ei ole.
  • Magajal vähem pattu.
  • Laisal iks lag'a õnn.
  • Laisal on alati õnne.
  • Laisk koer, hea õnn.
  • Magajale kassile jookseb hiir suhu.
  • Küll hilläk hindä ravitsõs, tuhnäk uma pää toit.
  • Küll laisk kah oma latse toit, hillak endä elätes.
  • Tasane pea toidab, hilluke pere elatab.
  • Ega laisku ei külvetä ega küntä, nemä kasvava esi.
  • Kiegi ei õle sündind laisk, vaid isehakkand.
  • Harinu laisk iks paranes ärä, luudu laisk ei enämb.
  • Kes elades laisk, see surres laisk.
  • Mis vorst on, see vorstiks jääb.
  1. Eesti keele seletav sõnaraamat
  2. "Laziness: Fact or Fiction?". Vaadatud 23.11.2016.
  3. Wemesfelder, F.
  4. Kurtz, Ernest; Ketcham, Katherine. Experiencing Spirituality: Finding Meaning Through Storytelling. Tarcher Perigee. Lk 220.
  5. Thomas Aquinas. "The Summa Theologica II-II.Q35.A1 (Sloth)" (1920, Second and Revised ed.). New Advent.
  6. Bhikkhu Bodhi (2003), p. 84